07.02.2020 Reede

Kas taksojuht ja toidukuller peavad oskama eesti keelt?

Keeleinspektsioon survestab üha jõulisemalt otsustajaid uuendama kiiremas korras seadusi, et kaitsta eesti keelt ja laiendada keeleoskuse nõuet ka renditööjõule, kirjutab Postimees.  Näiteks ei kehti Eestis sisuliselt eesti keele nõue taksojuhtidele ja sõidujagajatele. Keeleoskuse koha pealt pigistatakse silm kinni ka toidukullerite, poemüüjate ja bussijuhtide puhul – klienditeenindajate suhtes pea kõigis valdkondades, kus tegutseb aina enam võõrtööjõudu. Nii ei saa enam eesti keeles paluda taksojuhil vahepeatust või täpsustada toidukullerile oma asukohta.
Keeleinspektsioonil on argumendid.
Keeleinspektsioonil on argumendid. Foto: Unsplash


Keeleinspektsiooni peadirektor Ilmar Tomusk tõdeb kujunenud olukorda hinnates, et probleemid algavad küsimusest, kes vastutab keelenõude täitmise eest. Esmapilgul on siingi kõik selge. Keeleseadus ja tarbijakaitseseadus ütlevad konkreetselt ja ühemõtteliselt, et tarbijal on õigus eestikeelsele teabele ja teenindamisele. Seetõttu peavad töötajad, kes otseselt kliendiga suhtlevad, oskama eesti keelt tööülesannete täitmiseks vajalikul tasemel. Kulleritel on see tase keeleseaduse järgi A2 ehk meie tööturul kõige madalam nõutav tase, taksojuhtidel ja müüjatel aga B1.

Sama selge on ka valitsuse keelenõuete määruse säte, mis ütleb, et tööandja tagab, et töötajad, kes peavad eesti keelt oskama, seda ka oskaksid.

Tööjõuturule on tekkinud suur hulk tööjõu rendifirmasid, kes rendivad oma töötajaid hotellidele, restoranidele ning kauplusekettidele. Renditöötaja tööandja on tööjõu rendifirma, mis võib olla ka välisriigi ettevõte. Meil ei ole võimalik panna välisriigi ettevõtet vastutama selle eest, mis tema töötajaga Eestis toimub,» selgitas Tomusk Postimehele.

Siit ka vastupealetung. Keeleinspektsioon tegi haridus- ja teadusministeeriumile ettepaneku täiendada seda valitsuse määrust ning lisada sinna nõue, et seesama tööandja, kes vastutab oma palgal olevate teenindajate eesti keele oskuse eest, vastutab ka selle eest, et eesti keelt oskaksid renditöötajad, kes teevad sama tööd, mis oma töötajad.

Klient ei pea teadma, kas teda teenindab parasjagu kaupluse palgal olev teenindaja või rendifirmast ostetud teenindaja, tema peab saama eestikeelse teeninduse nii ühel kui teisel juhul,» ütles Tomusk.

Äpitaksojuhtidega on peaaegu sama lugu. Nagu öeldud, on keeleseaduses kirjas, et taksojuht peab oskama eesti keelt tasemel B1. Tomuski sõnul tühistati kahjuks 2016. aastal ühistranspordiseaduses taksojuhtide keelenõue, mis tähendab seda, et juht võib hakata taksoteenust pakkuma ka eesti keelt oskamata. Keeleoskus tuleb kõne alla alles siis, kui klient esitab kaebuse. Kuid kõige veidram on see, et näiteks Bolti kinnitusel ei osuta nad üldse taksoteenust, vaid infoühiskonna teenust.

Kui takso näeb välja nagu takso ja töötab nagu takso ning selles on juht, kes näeb välja nagu taksojuht ja teeb taksojuhi tööd, siis peaks ta sõltumata sellest, mismoodi keegi seda vastavalt hetke infotehnoloogia arengule nimetab, suutma pakkuda nõuetele vastavat klienditeenindust,» rääkis Tomusk.

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes