Eelnõu puudutab võõrkeelsete kaubamärkide, audioreklaami, digiplatvormi kaudu töötavate isikute ja taksojuhtide keelenõudeid. Ettevõtjate hinnangul on eelnõu näol tegemist ülereguleerimisega, rikutud on hea õigusloome põhimõtteid ning on olulisi puudujääke mõjuanalüüsis. Arusaamatu on ka see, miks toimub eelnõu menetlemine kiireloomulisena.
Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Mait Palts selgitas, et üldreeglina peab igale seaduseelnõule eelnema väljatöötamiskavatsus, aga antud eelnõule ei ole seda koostatud, kuna eelnõu on kiireloomuline.
„Ministeerium on kiireloomulisust põhjendanud ühiskonnas toimunud arengutega ning suure survega avaliku ruumi võõrkeelestumisele. Selline põhjendus on väga üldine ning seletuskirjast puuduvad sisulised argumendid ja põhjendused, mis õigustavad väljatöötamiskavatsuse koostamata jätmist,“ ütles Palts ning lisas, et hetkel on ühiskonnas tunduvalt suuremaid ja olulisemaid probleeme, mis vajavad kiireid lahendusi.
Eesti keele säilimine ning selle korrektne kasutamine on tähtis, kuid hetkel tuleb fookuses hoida majanduse jätkusuutlikkust ja ettevõtjaid, kelle peamisteks murekohtadeks on kasvavad tööjõukulud, kõrged elektrihinnad ja kõrge inflatsioon.
Eelnõu kehtestab nõuded avalikkusele suunatud audioreklaamile. Avalikkusele suunatud audioreklaam peab olema edaspidi eestikeelne ning eestikeelsele audioreklaamile võib järgneda audioreklaam võõrkeeles, kuid võõrkeelse audioreklaami osakaal ei tohi ületada 20 protsenti audioreklaami esitamise kogumahust. Võõrkeelse audioreklaami avaldamise osakaal on tuletatud proportsionaalselt eesti keelt mitteoskavate isikute osakaalust.
Muudatus avaldab mõju näiteks suuremate kaubanduskeskuste ja kaupluste siseraadios lastavala audioreklaamile. Praegu on keeleamet järelevalve tegemisel lähtunud põhimõttest, et kui audioreklaam on eestikeelne ja sellele järgneb võõrkeelne reklaam, siis on eestikeelsuse nõue täidetud.
Eelnõu lisab digiplatvormi kaudu töötavad töötajad nende töötajate loetellu, kellele kehtestatakse avalikes huvides eesti keele oskuse nõue. See tähendab, et muudatuse jõustumisel kehtiks eesti keele oskuse nõue ka näiteks sõidujagamisteenust ja kullerteenust pakkuvate isikute osas.
Eelnõu kehtestab avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele eestikeelse asjaajamise nõude. Muudatus avaldab mõju eelkõige avalik-õiguslikele ülikoolidele, kuid mõjutab ka teisi avalik-õiguslikke juriidilisi isikuid.
Kehtiva keeleseaduse kohaselt peab riigiasutuse, kohaliku omavalitsuse asutuse, riigi enamusosalusega äriühingu, riigi asutatud sihtasutuse ja riigi osalusega mittetulundusühingu asjaajamine toimuma eesti keeles.
Eelnõu näeb ette, et riigiasutuse ja kohaliku omavalitsuse asutuse domeeninimeks võivad olla vaid eestikeelsed sõnad või lühendid. Nimetatud asutuste ning nende ametnike ja töötajate e-posti aadressides on lubatud kasutada vaid eestikeelseid sõnu ja lühendeid. Muudatuse jõustumisel tuleks näiteks päästeametil rescue.ee ja keskkonnaministeeriumil envir.ee veebiaadress ära muuta. Praegu puudub keeleseaduses domeeninime ja sellega seotud e-posti aadresside eestikeelsuse nõue.
Eelnõu täpsustab nõudeid võõrkeelse kaubamärgi kasutamise osas. Kehtiv keeleseadus sätestab, et kaubamärgi kasutamisel isiku tegevuskoha tähisena või välireklaamis tuleb kaubamärgi võõrkeelne osa, mis sisaldab olulist teavet tegevuskoha, pakutava kauba või teenuse kohta, esitada ka eestikeelsena. Samas ei kirjuta kehtiv seadus ette mingeid nõudeid eestikeelse teksti asukohale ega vaadeldavusele. Eelnõu täpsustab, et eestikeelne tekst peab olema sama hästi nähtav kui võõrkeelne tekst ja paiknema võõrkeelsega samas vaateväljas.
Haridus- ja teadusministeerium on teinud ettepaneku muuta ühistranspordiseadust selliselt, et taksoveo teenindajakaardi taotleja peab enne kaardi väljastamist tõendama teenindajakaardi andjale oma eesti keele oskust vähemalt B1 tasemel. Kui isikul on juba täna teenindajakaart olemas, siis peab ta loa andjale esitama hiljemalt 2024. aasta 1. jaanuariks vähemalt B1-tasemel eesti keele oskust tõendava dokumendi. Kehtiva määruse „Ametniku, töötaja ning füüsilisest isikust ettevõtja eesti keele oskuse ja kasutamise nõuded“ kohaselt peab taksojuhtide keele oskus olema ka täna vähemalt B1-tasemel, kuid seda ei tule tõendada enne teenindajakaardi saamist.
