Nime saab vahetada kas näiteks abiellumise ja lahutuse korral või omal soovil. Viimasena mainitu puhul peab olema mõjuv põhjus: näiteks soov kanda esivanemate perenime, eksisteerib veel keegi täpselt sama isikunimega või on praegune nimi liialt keeruline. Vahetada saab kas ees-, perenime või mõlemat korraga.
Eelmisel aastal tegi siseministeerium 336 nimemuutmiskannet, mis ei olnud seotud perekonnatoimingutega. Kuna praegune seadus ei piira kehtiva kriminaalkaristusega isikutel nime muutmist, siis päringuid karistusregistrisse ei tehta ja ülevaade selle kohta, et paljud nimevahetajatest olid kehtiva kriminaalkaristusega, puudub.
Pärnu politseijaoskonna juhi Üllar Küti kogemuse põhjal on enim nime vahetanud seksuaalkurjategijad ja kelmid. Esimeste puhul võib Küti hinnangul põhjuseks olla see, et seksuaalkuritegu naljalt ei unustata ega andestata. See teeb väga keeruliseks mineviku varjust vabanemise ka juhul, kui inimene on päriselt oma elu ja käitumist muutnud. Petturite peale mõeldes seostub nimevahetus politseijaoskonna juhile aga hoopis kelmide sooviga, et nende kohta leitav info ei segaks uute ohvrite leidmist.
Politsei silmis ei tee nimevahetus inimese varasemaid tegusid kuidagi olematuks, sest riik tuvastab inimest isikukoodi alusel.
Kuigi seadus praegu kurjategijate nimevahetust ei piira, selgitas siseministeeriumi rahvastikutoimingute osakonna nõunik Ulvi Klaar, et need otsused on siiski kaalutletud. Taotlused, kus soovitakse väljamõeldud, vabalt valitud nime, läbivad analüüsi. Kui ühiskondlik huvi kaalub üles isiku huvi enda nime muuta, on see piisav põhjus jätta taotlus rahuldamata. “Aeg-ajalt selliseid taotlusi tuleb ja oleme viimasel ajal väga jäigalt keeldunud. Just selliste isikute puhul, kes Google`i otsingu põhjal on korda saatnud vastikuid kuritegusid,” märkis Klaar.
Kõigi puhul vaagimiseni ei jõuta ja kõige jõhkramal mõrtsukalgi on praegu võimalik nii-öelda nähtamatult nime vahetada. Kaalumisele lähevad taotlused, kus soovitakse väljamõeldud, vabalt valitud nime. Kui keegi soovib näiteks võtta oma esivanemate nime, kontrollitakse registrist: kui nimi on suguvõsas olemas, ei küsi keegi rohkem midagi.
