"Keskendume kohtadele, kuhu on kogunenud suurem hulk vanarehve, sealhulgas ka Raadil asuv rehvihunnik. Jälgime etteantud tähtaegade täitmist," ütles Volkov neljapäeval pärast keskkonnainspektsiooni ja rehviorganisatsioonide esindajate kohtumist. “Kuna Eestis vanarehvide taaskasutusväljundeid napib, tuleb otsida võimalusi rehvide ümbertöötlemiseks teistes riikides,” sõnas ta.
Keskkonnainspektsioon ja rehviorganisatsioonid leppisid neljapäeval peetud kohtumisel kokku, et üheaegselt tuleb tegeleda nii seadusest kõrvalehiilijate tabamise ja vastutusele võtmisega kui ka juba tekkinud rehvihunnikute vähendamisega.
Kohtumise oluliseks arutelupunktiks kujunes seadusest kõrvale hiilivate rehvide maaletoojate hulk. “Keskkonnainspektsiooni hinnangul on see 8–9 protsenti, rehviorganisatsioonidel kuni 30 protsenti. Kuna hindamise metoodikad on erinevad, siis püüame neid andmeid täpsustada. Igal juhul on vaja free-rider'ite tegevus kontrolli alla saada, et vähendada edasist rehvide kuhjumist. Selle juures saavad meid aidata tootjavastutusorganisatsioonid, kellega leppisime kokku infovahetuses,” ütles Volkov.
Eesti suurima rehvide tootjavastutusorganisatsiooni Eesti Rehviliidu juhi Kaur Kuurme sõnul andis kohtumine kinnitust, et probleemi ei suhtuta kergekäeliselt. “Eesti Rehviliidu üks keskseid ettepanekuid on olnud, et sarnaselt pakendivaldkonnaga tuleks ka rehvide maaletoojatele rakendada auditeerimiskohustust. Rehvituru läbipaistmatus on suur probleem, mille lahendamiseks pehmetest meetmetest ei piisa. Meil on väga hea meel, et seda nägemust jagab ka keskkonnainspektsioon,” sõnas Kuurme BNS-ile.
MTÜ Eesti Rehviliit on suuremate Eestis tegutsevate rehvide maaletoojate, edasimüüjate ja protekteerijate loodud tootjavastutusorganisatsioon, kelle põhitegevus on vanarehvide kogumise ja taaskasutamise korraldamine. Lisaks tegeleb MTÜ Eesti Rehviliit rehvide turvalisusega seotud küsimuste ja teemade tutvustamisega.
