Keskkonnainspektsioon hakkab rakendama sunnimeetmeid ettevõtete suhtes, mis ei ole pärast MTÜ Eesti Rehviliit tootjavastutusorganisatsioonina tegevuse lõpetamist liitunud toimiva tootjavastutusorganisatsiooniga või hakanud ise tootjavastutuse nõudeid täitma, teatas keskkonnainspektsioon.
"Meie andmetel on sellseid ettevõtteid 40–50, enamik tootjatest on liitunud praeguseks ainsa Eestis tegutseva tootjavastutusorganisatsiooniga ehk MTÜ-ga Rehviringlus," ütles keskkonnainspektsiooni keskkonnakaitseosakonna peainspektor Rene Rajasalu.
MTÜ Eesti Rehviliit teatas oma tegevuse lõpetamisest tootjavastutusorganisatsioonina juba oktoobris. 20. detsembril kustutati Eesti Rehviliit probleemtooteregistrist, mis tähendab, et ettevõtte tegevus tootjavastutusorganisatsioonina on nüüd ka ametlikult lõppenud.
"Oktoobris, kui tuli esmane info, et rehvliit lõpetab tegevuse, võtsime kõikide rehviliidu liikmetega ühendust, informeerisime neid tekkinud olukorrast ning selgitasime tootjavastutuse nõuete täitmise võimalusi," märkis Rajasalu.
Jäätmeseaduse järgi on tootjavastutuse nõuete täitmata jätmise eest ette nähtud rahatrahv kuni 32 000 eurot.
Eestis kehtib rehvidele laiendatud tootjavastutuse põhimõte, mille järgi on rehvide tootjad ehk valmistajad või maaletoojad kohustatud tagama nende turule lastud toodetest tekkinud jäätmete kokku korjamise ja nõuetekohase käitlemise.
Tootja võib valida, kas ta täidab need kohustused ise või annab lepinguga jäätmete kogumise ja taaskasutamise ülesanded tootjavastutusorganisatsioonile. Tootjad peavad rehvide koguse deklareerima ja koguse pealt maksma tootjavastutusorganisatsioonile vastava käitlustasu. Selle tasu suuruse määrab tootjavastutusorganisatsioon.
