29.03.2018 Neljapäev

Harju Maakohus määras Versobanki likvideerijad

Harju Maakohus kinnitas määrusega Versobank AS-i likvideerijad. Avalduse likvideerijate määramiseks esitas kohtule krediidiasutuse seaduse põhjal finantsinspektsioon, pärast seda, kui Euroopa Keskpank oli 26. märtsil 2018 finantsinspektsiooni ettepanekul tunnistanud kehtetuks Versobank AS-i krediidiasutuse tegevusloa.

Vastavalt kohtumäärusele on likvideerijad vandeaudiitor Eero Kaup (KPMG Baltics OÜ partner), siseaudiitor Viljar Alnek (KPMG Baltics OÜ siseauditi teenuste juht) ning vandeadvokaat Ksenia Kravtšenko (Advokaadibüroo KPMG Law OÜ). Finantsinspektsioon arvestas likvideerijate nimetamisel nende erapooletust, kvalifikatsiooni ning võimekust läbi viia krediidiasutuse likvideerimine, mis oma olemuselt on kompleksne ülesanne ja nõuab mitmete valdkondade tipptasemel pädevust.

„Panga likvideerijad on alustanud tööülesannete täitmist ning panga raamatupidamisandmetega tutvumist. Teeme tihedat koostööd Tagatisfondiga, et fond saaks alustada Versobanki era- ja äriklientide kuni 100 000-euroste hoiuste hüvitamist 5. aprillil,“ ütles Eero Kaup KPMG teates.

Kaup lisas, et seaduse järgi kestab krediidiasutuse likvideerimisprotsess vähemalt kuus kuud ning likvideerijad loodavad, et koostöö eri osapooltega laabub hästi.

Versobank AS-i likvideerimise ladusa toimimise huvides on Tagatisfond otsustanud alates 5. aprillist 2018 hüvitada panga hoiustajate hoiused ja investeeringud vastavalt seaduses sätestatud piirmäärale, kuni 100 000 euro ulatuses hoiustaja kohta ning kuni 20 000 eurot investeerimisteenuse kliendi kohta. Mitteresidentide hoiused on samuti tagatud ning kuuluvad hüvitamisele seaduses sätestatud tingimustel ja korras.

Täpse hüvitamisele kuuluva summa annab klientidele ja Tagatisfondile teada Versobank AS-i likvideerija, kes on kohustatud kahe tööpäeva jooksul tagama igale hoiustajale võimaluse tutvuda raamatupidamisandmetega oma hoiuse kohta ning saada hoiuse saldo kohta teade.

Tagatisfondi poolt hüvitamisele mittekuuluvad hoiused on loetletud tagatisfondi seaduse paragrahvis 30, nt hoiused, mille on hoiustanud Eesti riik või välisriik või nendega seotud asutused, krediidiasutused, kindlustusandjad, fondivalitsejad jm finantsasutused. Tagatisfondi poolt hüvitamata jäävaid nõudeid käsitletakse panga üldises likvideerimismenetluses. Tagatisfond ei hüvita hoiust, mis on konfiskeeritud rahapesu või terrorismi rahastamise kohtuasjas süüdimõistva otsusega. Kui hoiuse käsutamine on piiratud rahapesu
andmebüroo ettekirjutusega või hoius on arestitud kriminaalmenetluses rahapesu või terrorismi rahastamise asjas, peatub hoiuse hüvitamine kuni ettekirjutuse kehtetuks tunnistamiseni või kohtuotsuse jõustumiseni.

Likvideerijad teatavad nõuete kogumisest, käsitlemisest ja rahuldamisest eraldi kooskõlas seadusega.

Krediidiasutuste seaduse kohaselt peavad likvideerijad teostama krediidiasutuse kõigi varade täieliku inventuuri lõpetamisotsuse jõustumise päeva seisuga, avaldama krediidiasutuse likvideerimismenetluse teate vähemalt kahes ülevabariigilise levikuga ajalehes kahel korral kahenädalase vaheajaga ning teatama kõigile teada olevatele
võlausaldajatele likvideerimismenetlusest kirjalikult, teatades ühtlasi, millise krediidiasutuse kaudu toimub nõudesummade väljamaksmine. Samuti peavad likvideerijad muu hulgas nõudma kõigilt teada olevatelt võlausaldajatelt nende rahaliste nõuete saldokinnituse esitamist kahe kuu jooksul, arvates esimese likvideerimisteate ajalehes ilmumise päevast.

Likvideerijad saavad likvideeritava krediidiasutuse arvel tasu, mis vastab nende ülesannetele, kuid mitte rohkem kui tegutseva krediidiasutuse juhatuse liikmed keskmiselt. Likvideerijate abilistele, sealhulgas ekspertidele ja audiitoritele, ei või maksta tasu rohkem, kui tegutsev krediidiasutus keskmiselt maksab vastavatel ametikohtadel
töötavatele või tegutsevatele isikutele.

Toetajad

Suno 365 logo 10 Uku tarkvara

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes