Tehveri kinnitusel ei väärtusta riik ligilähedaseltki õiglaselt tööd, mida teevad riigi õigusabi osutavad advokaadid. "Riigi õigusabi süsteem on alarahastuse tõttu kinnijooksmise äärel," ütles Tehver üldkogul peetud kõnes.
Kui süsteemi ressursse ei lisandu, saabub peagi hetk kus advokaadid pole enam nõus riigi määratud tingimustel edasi töötama.
Kui hulgale abivajajatele jääb advokaadi kaitse kättesaamatuks, pole Eestis enam õiglast õigusemõistmist, rõhutas Tehver.
Tehveri kinnitusel on riigi õigusabi kliendid niigi õigusemõistmissüsteemis kõige haavatavam osapool ning nemad on ka pandeemia tõttu enim kannatanud. "Riigi õigusabi valdkonnas on võimalused kaugtööks ja -suhtluseks kõige ahtamad," selgitas ta. "On imestus- ja imetlusväärne, et vaatamata riigi õigusabi osutajale määratud äärmiselt madalatele tasudele on meie seas kolleegid, kes suutnud ka neis oludes riigi õigusabi vajaduse ära katta."
Süüteomenetluses kaitsjana tegutsevate ehk nn krimiadvokaatide nappus kahjustab Tehveri kinnitusel aga ka nö maksvaid kliente. "Kuna kaitsjaid on vähe, on nad kõik pooleliolevate asjadega väga hõivatud," selgitas Tehver. "Kohtuistungite või muude kaitsja kohalolekut nõudvate menetlustoimingute planeerimisel on kõigile asjaosalistele sobiv aeg võimalik leida alles kauges tulevikus." Tehveri sõnul on see probleem eskaleerunud määrani, kus see takistab juba õigusemõistmist.
