09.03.2015 Esmaspäev

Advokatuur jätkab õigusabi rahastamise kohtuvaidlust ringkonnakohtus

Kristel Voltenberg, advokatuuri kantsler
Kristel Voltenberg, advokatuuri kantsler PM

Tallinna Ringkonnakohus võttis esmaspäeval menetlusse Eesti Advokatuuri apellatsioonkaebuse Tallinna Halduskohtu jaanuari lõpus tehtud otsuse peale haldusasjas, millega advokatuur jätkab vaidlust justiitsministeeriumiga riigi õigusabi rahastamise üle.

Advokatuur esitas mullu septembris halduskohtule kaebuse justiitsministri käskkirjade peale, millega tühistati advokatuuri poolt kehtestatud riigi õigusabi tasude ja kulude kord ning kohustati advokatuuri kehtestama tasumäärad, mis arvestaksid riigieelarves ette nähtud summadega, teatas BNS-ile advokatuuri kantsler Kristel Voltenberg.  "Advokatuur ei pea ette nähtud summasid aga piisavaks, et tagada kvaliteetse ja jätkusuutliku teenuse osutamine," sõnas Voltenberg.

Halduskohus jättis advokatuuri kaebuse rahuldamata. Voltenbergi sõnul ootab advokatuur nüüd ringkonnakohtult lahendit, mis analüüsiks riigieelarve ülimuslikkuse kõrval riigi õigusabi mõistliku kättesaadavuse põhimõttest tulenevalt riigipoolse rahastamise paindlikkust ning advokaatide õiglast tasustamist.

Riigi õigusabi seadus sätestab Voltenbergi sõnul, et riigi õigusabi piisava rahastamise peab tagama riik. Advokatuuri ülesandeks on tagada õigusabi osutamise korraldamine ning ei ole vaidlust selles, et advokatuur on oma tööga hästi toime tulnud. Samas ei saa panna piiratud riigieelarve riske ei advokatuuri ega advokaadibüroode kanda.

"Advokatuur on eriti viimastel aastatel panustanud oluliselt sellesse, et riigi õigusabi kvaliteet paraneks, et teenusega oleks kaetud Eesti kõik piirkonnad ning ka noored advokaadid leiaksid motivatsiooni tegeleda just riigi õigusabi asjadega. Koostöös rahvusvahelise audiitorbürooga Ernst & Young on valminud põhjalik analüüs olemasoleva süsteemi ja selle võimalike alternatiivide osas, mis muudaksid riigi õigusabi osutamise ja korralduse senisest jätkusuutlikumaks. Riik omakorda peab tagama positiivsete muutuste jätkumise ning õigusabi rahastamise selliselt, et see tõesti jõuaks kõigi seda saama õigustatud isikuteni," lisas Voltenberg.

Mullu esitati advokatuurile kokku 16 110 riigi õigusabi taotlust, millest kiireloomulised, see tähendab kus advokaat tuli leida loetud tundide või isegi tunni jooksul, olid 7375 taotlust. Kõige rohkem taotlusi esitati määratud kaitseks kriminaalmenetluses (kokku 11201), mis moodustas taotluste koguarvust 70 protsenti. Teisena esitati enim taotlusi isiku esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus (kokku aasta jooksul 4139 taotlust), numbriliselt 26 protsenti kogu taotluste arvust. Voltenbergi sõnul on eriti tähelepanuväärne riigi õigusabi tsiviilasjade osakaalu märgatav suurenemine 2014. aastal, mil tsiviilasjade osakaal suurenes kokku 11,3 protsenti.

"Õigusriigis, kus veel kümme aastat tagasi moodustasid kriminaalasjad kõigist riigi õigusabi asjadest 95 protsenti, on selline trend igati tervitatav, kuid riigi õigusabi riigieelarvelise eraldise samaks jäädes ei ole võimalik tsiviilasjade mahu kasvu mõistlikult teenindada. Juurdepääs õigusemõistmisele, seda eriti sotsiaalselt ja majanduslikult haavatavama elanikkonna hulgas, on advokatuuri jaoks põhimõte, millest kõrvalekaldumiseks peavad olema väga kaalukad argumendid. Seda enam tuleb leida tasakaal riigieelarvest eraldatavate vahendite ning riigi õigusabi mahtude vahel," ütles Voltenberg.

Toetajad

Suno 365 logo 10 Uku tarkvara

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes