26.11.2020 Neljapäev

Välkmaksed võivad muutuda kohustuslikuks

Selline on Euroopa Komisjoni kavatsus, mis sisaldub EK teatises „ELi jaemaksete strateegia kohta“.

EK peab oluliseks suurendada tarbijate usaldust välkmaksete vastu.
EK peab oluliseks suurendada tarbijate usaldust välkmaksete vastu. Foto: pexels

 Euroopa Komisjon usub, et samaaegselt mobiilimakseteenuste arenguga annavad välkmaksed ELi makseteenuse pakkujatele lisavõimaluse konkureerida ELis ja kogu maailmas. Komisjoni nägemuses Euroopa Liidu ülene välkmaksete lahendus täiendaks olemasolevaid kaardisüsteeme, vähendaks tõrgete ohtu ning muudaks ELi tõhusamaks ja autonoomsemaks. Eesmärgiks on võetud, et Euroopa Liidus välkmaksed täielikult kasutusele võetud 2021. aasta lõpuks.

Ühtsed eeskirjad

Hädavajalik on, et olemas oleks maksetehingute täitmise ühtsed eeskirjad, millega on paika pandud näiteks makseteenuse pakkujate vastastikused õigused ja kohustused. Nagu varem SEPA otse- ja kreeditkorralduste puhulgi, töötas Euroopa Maksenõukogu 2017. aastal välja eurodes tehtavate välkmaksete skeemi („SCT Inst“). Skeemiga tehakse rahalised vahendid makse saaja kontol kättesaadavaks vähem kui kümne sekundiga. Kahjuks oli SEPA välkkreeditkorralduse skeemiga liitunud 2020. aasta augustiks, mil skeemi kasutuselevõtust oli möödunud peaaegu kolm aastat, vaid 62,4 % kreeditkorraldusi pakkuvatest ELi makseteenuse pakkujatest.

Euroopa Maksenõukogu on SCT Inst skeemi valdajana püüdnud ka välkmaksete kasutamist soodustada. Näiteks 1. juulil 2020 suurendas ta SEPA välkkreeditkorralduse maksimaalset summat 15 000 eurolt 100 000 eurole. Aga kuna skeemis osalemine on praegu vabatahtlik, ei ole sellega paraku liitutud piisavalt kiiresti ja laialdaseltSellepärast usub komisjon, et tõenäoliselt on vaja sekkuda, et kiirendada SCT Inst skeemi järgimise tempot.

2020. aasta novembris kontrollib komisjon arvuliselt, kui paljud makseteenuse pakkujad ja kontod suudavad SEPA välkkreeditkorraldusi saata ja vastu võtta. Seejärel hinnatakse, kas need arvud on rahuldavad ja otsustatakse, kas on asjakohane teha ettepanek võtta vastu õigusakt, millega nõutakse makseteenuse pakkujatelt 2021. aasta lõpuks SCT Inst skeemi järgimist. Kui otsustatakse sellise ettepaneku kasuks, sätestataks selles kriteeriumid, mille alusel määrata kindlaks, millistele makseteenuse pakkujatele peaks osalemine olema kohustuslik.

Välkmaksete puhul tuleb reaalajas tagada turvalisus

EK peab samuti oluliseks suurendada tarbijate usaldust välkmaksete vastu.  Raha laekumine makse saaja kontole peaaegu reaalajas ja sellega kaasnev maksete tühistamatus võib mõjutada tarbijaid näiteks vigaste tehingute, pettuse jms korral. Välkmaksed võivad samuti tekitada probleeme seoses rahapesu, terrorismi rahastamise, küberrünnete ning finantseerimisasutuste operatsiooni- ja likviidsusriskidega. Kui neid riske nõuetekohaselt ei tuvastata ega maandata, võivad need õõnestada välkmakseid kasutavate tarbijate ja kauplejate usaldust, mis omakorda võib pidurdada nende kujunemist uueks normaalsuseks. Ka välkmakseteenuseid osutades peavad makseteenuse pakkujad tagama, et neil on olemas sobivad ja reaalajas toimivad pettuse ning rahapesu ja terrorismi rahastamise ennetamise vahendid.

Selleks et olla tarbijatele ligitõmbavam, peaksid välkmakseteenused võimaldama funktsioone, mis ei jää maha muudest tagasimakseid pakkuvatest maksevahenditest, nt kaardid. Kui tahta, et välkmaksed muutuksid uueks normiks, oleks komisjoni arvates hea ühtlustada nii tava- kui ka välkkreeditkorralduste tasud. Vastasel juhul jääksid välkmaksed tavapäraste kreeditkorralduste kõrval nišitooteks. Teisest küljest on selge, et pakkujal võivad tekkida lisakulud, kui koos välkmaksetega pakutakse teatavaid funktsioone ja lisaelemente, näiteks tagasimakseid.

Komisjon hindab teise makseteenuste direktiivi läbivaatamisel seda, mil määral on ELi praeguste tarbijakaitsemeetmete (nt õigus tagasimaksetele) raames võimalik pakkuda välkmakseid tegevatele tarbijatele samasugust kõrgetasemelist kaitset nagu muude maksevahendite puhul. Komisjon hindab tarbijatelt välkmaksete eest võetavate tasude mõju ja vajaduse korral nõuab, et need ei oleks suuremad kui tavapäraste kreeditkorralduste eest võetavad tasud.

See on vaid osa viidatud teatises nimetatud EK kavatsustest. Konkreetsemalt saab öelda, kellele välkmaksed kohustuslikuks muutuksid ning missugune saab olema Eesti Kaubandus-Tööstuskoja seisukoht juba peale EK edasisi saame, eelkõige peale hindamise läbiviimist ja otsust ettepaneku kohta.

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes