Eesti pankade internetipangad arvutavad maksekorraldustel kontonumbrid IBAN-süsteemi ise ümber, kuid pangad ei saa teha muudatusi klientide ettevõtte-sisestesse infosüsteemidesse, rääkis Olavi Lepp Eesti Pangaliidust täna BNS-is toimunud pressibriifingul.
Ka tasub üle kontrollida, et saadetavad arved oleksid korrektses XML-formaadis, milles on võimalik ka teenust sisse osta. "Senistest otsekorraldustega tehtud maksetest üle 95 protsendi tehti 60-100 suure ettevõtte poolt, kes praeguseks on oma süsteemid uue korra järgi seadistanud, ülejäänud 5 protsenti maksetest saadetakse välja aga pea 1000 ettevõtte poolt," rääkis Lepp.
Vähem on probleeme neil, kes kasutavad mõnda üldkasutatavat raamatupidamisprogrammi, tingimusel, et seda on ka uuendatud. "Tuleb muidugi arvestada, et raamatupidamisprogrammide turg on erakordselt killustatud, kuid pangaliit on kõigi suurematega koostööd teinud ja neil on kindlasti tugi klientidele olemas, samuti on nende uuendusi pankade juures testitud," ütles Lepp BNS-ile.
"Probleemiks on siinkohal see, et paljud ettevõtted kasutavad vananenud versioone kas siis põhjusel, et uuendamisel tuleb osta uusi litsentse või sellepärast, et nende jaoks vana süsteem lihtsalt töötab," nentis ta.
Ettevõtjad ei tohiks ka unustada näidata omaenda uut kontronumbrit oma arvetel, lisas Lepp.
Üleeuroopaline ühtne maksesüsteem SEPA hakkab kehtima 1. veebruaril, sellega kaasnevad uued kontonumbrid ja maksete failiformaadid ning otsekorraldused asendatakse e-arvega. Eestis kehtib SEPA-le üheaastane üleminekuaeg.
