"Nimetatud ettepaneku realiseerimisega luuakse üks register, kus küll presenteeritakse neid, kes on midagi teinud hästi, kuid jääb arusaamatuks, kuidas selle registri abil siiski maksupetturlust vähendada," ütles BNS-ile assotsiatsiooni president Kersti Kracht, kelle hinnangul oleks hoopis rohkem kasu avalikust võlgnike ning maksupetturite registrist, sest hetkel on Eestis olukord, kus võlgnike huvid on kaitstud, kuid võlausaldajaid koormatakse topelt.
"Esindusorganisatsioonide funktsioon ongi teha ettepanekuid ning ministeerium peabki nende hulgast tegema valiku. Valitud ettepaneku rakendamine ei too EVEA hinnangul juurde maksutulu ega vähenda ka maksuauku," rääkis Kracht. "Majandusaasta aruande juures on juba praegu mittekohustuslik lisa, mis puudutab maksude maksmist. See tuleks lihtsalt kohustuslikuks teha ning see ettepanek oleks ilma täiendava registrita koheselt realiseeritav ning kõigile, kellele see huvi pakub, ligipääsetav läbi äriregistri teabesüsteemi," lisas ta.
Kommenteerides kava pikendada enammakstud maksude esmast tähtaega kahe kuuni, ütles Kracht, et antud muudatuse vajalikkus jääb arusaamatuks, kuna maksuhalduril on vastavad õigused ka praegu olemas.
Eelnõu kohaselt avaldab Maksu- ja Tolliamet edaspidi oma veebilehel maksukohustuslaste tasutud kõikide riiklike maksude, kogumispensioni maksete ja töötuskindlustusmaksete summad kassapõhises arvestuses. Tasutud summade avalikustamisel võetakse arvesse kalendriaasta jooksul tasutud summad kassapõhiselt ja kumuleeruvalt.
Avaldatav teave näitaks, kui palju on isik reaalselt panustanud riigieelarvesse. Tasutud summadest arvatakse maha maksuhalduri rahuldatud ehk ettemaksukontole kantud tagastusnõuded. Näiteks kui isik maksab tööjõumakse 1000 eurot ja käibemaksu tagastamisele kuuluv nõue on ka 1000 eurot, siis selles perioodis on isik avalikustamise mõttes riigieelarvesse tasunud 0 eurot.
Teavet ei avaldata füüsilise isiku tasutud maksude kohta. Füüsilisest isikust ettevõtjate tasutud maksud kuuluvad avaldamisele. Teavet avaldataks kord kvartalis.
