gif Company 930x140 ee

 

07.05.2019 Teisipäev

Rahavooaruanne: näiteid investeerimistegevustest käibevaradega

Marianne Ääro ja Sulev Luiga
Marianne Ääro ja Sulev Luiga BDO Eesti
Investeerimistegevusteks loetakse tegevusi, mis muudavad aruannet koostava majandusüksuse põhivarade või lühiajaliste finantsinvesteeringute koosseisu. Investeerimistegevuseks ei loeta tehinguid lühiajaliste finantsinvesteeringutega, mis on loetud raha ekvivalentideks.

Mitte kõik investeerimistegevused ei põhjusta rahavoogusid, kuid majandusüksuse investeerimistegevuste-tehingute teadmine on oluliseks eelduseks rahavoogude tekkimise või mittetekkimise tuvastamisel. Investeerimistegevuste rahavood esitatakse rahavooaruandes olenemata koostamise meetodist brutona (olulisemad laekumiste ning väljamaksete rühmad eraldi kirjetel). Sedakaudu tegevuste tulemusena tekkinud rahavood peavad (1:1) ühtima otsesel ja kaudsel meetodil koostatud rahavooaruandes.

On ekslik arvata, et käibekapital ehk käibevarad ja lühiajalised kohustised on investeerimistegevust (ja finantseerimistegevuste) mõjude vabad. Tüüpilisemateks investeerimistegevuste tulemiteks käibekapitali (va raha) hulgas on:

  • lühiajalised finantsinvesteeringud;
  • nõuded ostjate vastu põhivarade võõrandamisest;
  • ettemaksed lühiajaliste investeeringute soetamisel;
  • antud lühiajalised laenud ning antud pikaajaliste laenude lühiajaline osa;
  • dividendi- ja intressinõuded;
  • võlgnevus hankijate ees lühiajaliste finantsinvesteeringute soetamisest;
  • võlgnevus hankijate ees põhivarade soetamisest jt.

Järgnevalt esitame valikuliselt võrdlevaid näiteid käibevara ja lühiajalisi kohustisi puudutavate investeerimistegevuste kajastamisest otsesel ja kaudsel meetodil koostatud rahavoo aruandes.

Näide 1. Lühiajalised finantsinvesteeringud versus raha ja raha ekvivalendid.

Majandusüksus paigutas vaba raha 300 EUR nelja kuu pikkusesse tähtajalisse pangadeposiiti, mida on võimalik raha kasutusele võtmiseks enne tähtaja möödumist katkestada.

Kõrge likviidsusega ja olulise väärtuse muutumise riskita lühiajaliste finantsinvesteeringute puhul tuleb rahavoo aruande koostajal otsustada, kas selliseid investeeringuid käsitletakse raha ekvivalendina (ehk raha lähendina) või investeeringuna. Rahavood ei hõlma raha või raha ekvivalentide komponentide vahelisi liikumisi, kuna kõnealused komponendid on pigem (majandus)üksuse rahavoogude juhtimise kui põhi-, investeerimis- või finantseerimistegevuse osa. Seega investeeringu lugemine raha ekvivalentide komponendiks välistab rahavooaruandes selle paralleelse käsitlemise investeerimis(tegevus)ena.

Kui majandusüksuse katkestamisvõimalusega tähtajaline pangadeposiit 300 eurot lugeda (variant 1) või mitte lugeda (variant 2) raha ekvivalendiks ehk teisiti öeldes kui käsitleda raha ja raha ekvivalentide paigutamist sellesse deposiiti investeeringuna (variant 2, mitte variant 1), siis kujunevad majandusüksuse rahavooaruanded muudel võrreldavatel tingimustel erinevateks, ehkki jäävad otsesel ja kaudsel meetodil sarnasteks.


Näide 1.1. Raha ja raha ekvivalentide komponentide erinev määratlemine ning selle mõju raha jäägile, rahajäägi muutusele ning investeerimistegevuse rahavoole

Seega, investeerimistegevus rahavooaruande mõistes puudutab lisaks põhivaradele vaid neid käibevarana kajastatavaid lühiajalisi finantsinvesteeringuid, mida ei ole loetud raha ekvivalendiks. Raha ekvivalendiks loetud finantsinvesteeringute ost ja müük ei tekita rahavoogu, vaid on raha ja raha ekvivalentide komponentide vaheline liikumine, mida käsitletakse sarnaselt raha liigutamisega ühelt pangakontolt teisele.

Raha ekvivalentideks loetud investeeringutega kaasnevate rahavoogude (nagu näiteks deposiitide või võlakirjade intressitulud) esitamisel rahavooaruandes on põhimõtteliselt kaks alternatiivset võimalust:

  • need esitatakse kas äritegevuse rahavoo hulgas (põhineb hinnangul, et majandusüksusel puudub investeerimistegevus ning saadud intresside näol on tegemist muu äritegevuse tuludega) või
  • esitatakse investeerimistegevuse rahavoo hulgas (põhineb hinnangul, et raha ekvivalendiks loetud investeeringud „käituvad“ sarnaselt tavapäraste investeeringutega).

Näide 2. Antud laenud (lühiajalised laenunõuded) ning intressinõuded.

Majandusüksus andis lühiajalist laenu 500 000 EUR, millest 120 000 EUR laekus tagasi perioodi jooksul. Perioodi tekkepõhine intressitulu oli laenul 350 EUR, millest laekus laenuandjale 300 EUR. Lepingutasu oli laenul 150 EUR, millest perioodi jooksul laekus laenuandjale 150 EUR.

Kirjeldatud tegevuste teostumisel kujunevad majandusüksuse bilanss ja kasumiaruanne järgnevateks (asjasse mittepuutuvaid kirjeid ei ole esitatud):

  • Aruandeperioodi (neto)rahavooks (rahajäägi muutuseks) kujuneb -379 550 eurot, mis on kõikide laekumiste ning väljamaksete summa: -379 550 = (-500 000)+(120 000)+(300)+(150).
  • Investeerimistegevuste rahavood esitatakse olenemata koostamise meetodist brutona (olulisemad laekumiste ning väljamaksete rühmad eraldi kirjetel). Kuna mõlemad meetodid peavad andma sama tulemuse, siis on vajalik käibekapitalist (va raha) ning ärikasumist elimineerida investeerimistegevuste mõjud.


Näide 2.1. Bilanss ja kasumiaruanne ning raamatupidamise lausendid investeerimistegevuste/-tehingute kajastamisel

Rahavooaruanded otsesel ja kaudsel meetodil kujunevad järgnevateks (asjasse mittepuutuvaid kirjeid ei ole esitatud):


Näide 2.2. Investeerimistegevuste rahavood ja rahajäägi muutus rahavooaruannetes otsesel ja kaudsel meetodil

Olenemata investeerimiseks kasutatud instrumendist (sh laenud, allutatud laenud, võlakirjad, liisingud, mittetavapäraselt pikad maksetähtajad jmt) kajastatakse investeerimise rahavood sarnaselt näites 2 esitatule.

Näide 3. Nõuete ümberklassifitseerimine (laenuks) ning investeerimistegevuste nõuete ja kohustiste kursikasumid ja -kahjumid.

Perioodi jooksul kujundati nõuded ostjate vastu 100 000 eurot ümber pikaajaliseks laenuks. Ümberkujundamisega seoses makseid ei toimunud. Laenu tekkepõhine intressitulu perioodil oli 680 EUR ning makseid ei tehtud. Perioodi lõpul ümberklassifitseeriti pikaajalisest laenust lühiajaliseks 30 000 EUR ning võeti arvele laenu kursikahjum 5000 EUR.

Kirjeldatud tegevuste teostumisel kujunevad majandusüksuse bilanss ja kasumiaruanne järgnevateks (asjasse mittepuutuvaid kirjeid ei ole esitatud):

  • Aruandeperioodi (neto)rahavooks (rahajäägi muutuseks) kujuneb 0 eurot, kuna raha ja raha ekvivalentide laekumisi või väljamakseid ei toimunud.
  • Kuna raha ja raha ekvivalentide laekumisi või väljamakseid ei toimunud, siis ei saa ka rahavooaruandes esitada äritegevuse, investeerimistegevuse ja finantseerimistegevuse rahavoogusid – need võrduvad 0-ga.
  • Investeerimistegevuste rahavood esitatakse olenemata koostamise meetodist brutona (olulisemad laekumiste ning väljamaksete rühmad eraldi kirjetel). Kuna mõlemad meetodid peavad andma sama tulemuse, siis on vajalik käibekapitalist (va raha) ning ärikasumist elimineerida investeerimistegevuste mõjud.

Näide 3.1. Bilanss ja kasumiaruanne ning raamatupidamise lausendid investeerimistegevuste/-tehingute kajastamisel

Rahavooaruanded otsesel ja kaudsel meetodil kujunevad järgnevateks (asjasse mittepuutuvaid kirjeid ei ole esitatud):


Näide 3.2. Investeerimistegevuste rahavood ja rahajäägi muutus rahavooaruannetes otsesel ja kaudsel meetodil

Ümberklassifitseerimised ning alla- ja üleshindlused (valuutakursi muutusest) on mitterahalised tehingud, mistõttu ei saa nendest ka rahavoogu tekkida. Kui investeerimistegevuse varade või kohustiste koosseis on nende tulemusel muutunud, siis tuleb nende mõju ärikasumile elimineerida juhul, kui see on mõjutanud aruandeperioodi ärikasumit, ja ei tule elimineerida, kui ei ole mõjutanud majandusüksuse aruandeperioodi ärikasumit. Äritegevuse käibekapitali (va raha) muutuse leidmisel välistatakse kogu investeerimistegevuste nõuete ja kohustiste mõju.

Lisaks on oluline mõista, et kui kõik kursimuutuste kasumid ja kahjumid kajastatakse finantstuludena või -kuludena (st „allpool“ ärikasumit), siis raha ja raha ekvivalentide kursimuutuste kasumid ja kahjumid ning äritegevuse nõuete ja kohustiste kursimuutuste kasumid ja kahjumid tuleb lisaks välja selgitada ning:

  • raha ja raha ekvivalentide kursimuutuste kasumid ja kahjumid esitada rahajäägi muutusena;
  • finantstulude ja kuludena kajastatud äritegevuse nõuete ja kohustiste kursimuutuste kasumid ja kahjumid lisada ärikasumile.

Kokkuvõtteks:


  • Oma majanduslikult sisult on antud laenudega kaasnevad intressitulud käsitletavad investeerimistegevusena nagu ka antud laenu või kapitalirendiga võõrandatud vara põhiosa tagasilaekumised.
  • Oma majanduslikult sisult on finantsinvesteeringutega kaasnevad dividenditulud käsitletavad investeerimistegevusena.
    • NB! Konsolideeritud finantsaruandluses tütarettevõtjatelt saadud dividendid elimineeritakse (sh ei loeta rahavooks).
  • Olenemata investeerimisel kasutatud instrumendist (sh antud laenud, antud allutatud laenud, omandatud võlakirjad, vara võõrandamine kapitalirendiga, ostjatele antavad mittetavapäraselt pikad maksetähtajad jmt) kajastatakse investeerimise rahavood sarnaselt, kuna investeeringud (investeerimise instrumendid) käituvad raamatupidamislikult sarnaselt: investeerimisel tasub majandusüksus teatava hulga raha ja/või raha ekvivalente ning järgnevatel perioodidel laekuvad talle põhiosamaksed ja/või kaasnevad maksed (sh intressid, lepingutasud, dividendid jmt).
  • Mitterahalistest investeerimistegevustest (sh nõuete ja ettemaksete ümberklassifitseerimised, mitterahalised investeeringud investeerimisobjekti omakapitali või võõrkapitali, (laenunõuete ja -kohustiste) tasaarveldused, tekkepõhiselt arvutatud intress, intressinõuete liitmine laenu põhiosale, nõuete ja kohustiste muutus valuutakursi muutumisest tingitud ümberarvestustest, investeeringute väärtuse üles- või allahindlused jmt) ei teki rahavoogu – raha ja raha ekvivalentide laekumisi või väljamakseid – ning seetõttu ei kajastata nendest tingitud muutusi rahavooaruandes rahavoona.\

Allikas: BDO Eesti

Toetajad

Suno 365 logo 10  StandardBooks200px

gif Company 930x140 ee

 

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes