28.06.2019 Reede

Osanikud saavad maksumuudatuse tulemusel vähem dividende

vandeadvokaat Priit Raudsep
vandeadvokaat Priit Raudsep Advokaadibüroo Glikman Alvin LEVIN
Eelmise aasta alguses jõustusid tulumaksuseaduse muudatused, millega muudeti dividendide maksustamist. Selle tulemusel võivad osanikud edaspidi saada vähem dividende kui seni. 

Printsiibis oli maksumuudatus lihtne – regulaarselt makstavatele dividendidele kohaldub senise 20% asemel 14% äriühingu tulumaks. Regulaarsuse arvestamisel võetakse arvesse kolme viimase aasta dividendimakseid. 

Uuele süsteemile üleminek on järkjärguline ning seetõttu on regulaarsuse tuvastamisel sellele ja järgmisel aastal teatud erisused. 

Lihtsustatuna, regulaarsed dividendid maksustatakse 14% ning ülejäänud osa senise 20% äriühingu tulumaksuga. 

Lisaks, kui dividendi saajaks on Eesti maksuresidendist füüsiline isik, kohaldub täiendavalt dividendile ka füüsilise isiku tulumaks määras 7%. 

Kui tegemist on ühe ühinguga (struktuuris ei ole ema- ja tütarühingut jne) ning see maksab dividende oma füüsilisest isikust osanikule, on olukord küllaltki lihtne. Regulaarne dividend maksustatakse 14% äriühingu tulumaksuga ning täiendavalt peab äriühing kinni 7% füüsilise isiku tulumaksu. Ülejäänud osa dividendist, mis ei kvalifitseeru regulaarseks dividendiks, maksustatakse endistviisi – kohaldub 20% äriühingu tulumaks ilma täiendava füüsilise isiku tulumaksuta. 

Kui aga struktuuri lisandub täiendavaid ühinguid, muutub olukord keerukamaks. Seni lähtus Eesti põhimõttest, et äriühing kasum maksustatakse vaid üks kord selle esmakordsel jaotamisel. Nüüd on sellest põhimõttest taganetud. 

Olukorras, kus tütarühing maksab emaühingule regulaarset dividendi, maksab tütarühing sellelt 14% äriühingu tulumaksu. Sel hetkel ei rakendu regulaarsele dividendile füüsilise isiku tulumaks. Hetkel, kui emaühing maksab tütarühingult saadud regulaarse dividendi edasi füüsilisest isikust osanikule, peab emaühing kinni 7% füüsilise isiku tulumaksu. See on täiendav maks, mida enne 2018 aastat ei olnud. 

Eeltoodu on oluline raamatupidajate ja CFO-de jaoks. Oma ala spetsialistid näevad lihtsasti, et maksude arvutuskäik on keerulisem ning sõltuvalt otsuste sõnastustest on tulem osaniku jaoks erinev. 

Ettevõtjad, kes seni on harjunud väga lihtsa 20% tulumaksu arvutusega, võivad siin kohal ohvriks langeda. Et seda ei juhtuks, soovitame arvestada järgnevaga. 

Enne 2018 maksumuudatusi oli tütarühingu kasumi jaotamisest lõplik osaniku jaoks tekkiva netodividendide arvutamine äärmiselt lihtne. Oletame, et lõplik osanik soovis saada netodividende summas 100 000 eurot. Sellises olukorras ei olnud vahet, kas tütarühing otsustas dividende maksta netos 100 000 või brutos 125 000 eurot. Mõlemal juhul pidi tütarühing äriühingu tulumaksuna tasuma 25 000 eurot ning ülejäänud 100 000 eurot oli lõplikul osanikul võimalik oma kontole saada netos. 

Tavapäraselt otsustatakse dividendide maksmine tihtipeale netosummas, mitte brutosummas. Kui ka sellel aastal otsustada dividendide maksmine netosummas, on tulemuseks see, et lõplik füüsilisest isikust osanik saab netodividende võrreldes varasemate aastatega vähem. 

Uue reegli järgi arvutades ning oletades, et kogu see 100 000 eurot netodividende kvalifitseeruks regulaarseteks dividendideks, kohalduks sellele tütarühingu tasandil 14% äriühingu tulumaks. Esialgu näib, et maksukohustus oleks vähenenud, sest 14% arvutatuna 100 000 eurost netodividendist on 16 279 eurot. 

Aga siin on ohukoht:

Emaühingu poolt dividendi edasimaksmisel lõplikule osanikule rakendub täiendav 7% füüsilise isiku tulumaks. Emaühingu tasemel on tavapärane otsustada, et kui saadud dividendi edasimaksmisel rakendub mingi maksukohustus, peab see saama kaetud selle sama saadud dividendiga. See tähendab, et kui emaühing otsustab 100 000 eurot saadud dividendi edasi maksta, peab emaühing sellelt 7% füüsilise isiku tulumaksu kinni. Seega tekib täiendav maksukohustus summas 7 000 eurot. See omakorda tähendab, et füüsilisest isikust lõplik osanik saab netodividendina 93 000 eurot, mitte 100 000 eurot nagu varasemalt. 

Teisisõnu, on saanud tavapäraseks, et tütarühingu tasandil otsustatakse dividendide jagamine netosummades ning 20% tuginev arvutus on lihtne. Samas, kui ka nüüd ja edaspidi otsustada dividendide maksmine neis samades netosummades, toob see maksumuudatuste tõttu olukorra, kus lõplik osanik saab varasemaga võrreldes väiksema netodividendi. 

Eeltoodu vältimiseks, kus lõplik osanik saab väiksema netodividendi, on kasumi jaotamisel soovituslik lähtuda brutosummadest. Toodud näite puhul teha tütarühingu kasumi jaotamise otsus 125 000 eurot brutos, mitte 100 000 netos. 

Kui jääb sama arusaamatuks kui hieroglüüfides kirjutatu, siis nüüd on aeg suhelda oma raamatupidajaga või CFO-ga. Sõltuvalt äriühingute struktuurist võib osanikku oodata halb üllatus oodatust väiksema netodividendi tõttu.

Toetajad

Suno 365 logo 10 Uku tarkvara

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes