TRK 1140x140 ee gif
31.10.2019 Neljapäev

Muutus kasutusrendilepingute arvestus raamatupidamises

Aivar Kangust Partner, vandeaudiitor, Grant Thornton Baltic
Aivar Kangust Partner, vandeaudiitor, Grant Thornton Baltic Grant Thornton Baltic
Ettevõtted, kes rakendavad IFRS arvestuspõhimõtteid, peavad hiljemalt 1. jaanuarist 2019 alanud aruandeperioodidel pidama kasutusrendilepingute arvestust uue põhimõtte järgi ja neid aruannetes ka uut moodi kajastama.
Kasutusrendilepingute arvestuse põhimõtted:
  • Kasutusrendikulu enam kasumiaruandes ei kajastata.
  • Rentnikud kajastavad rendilepinguid bilansis vara ja kohustisena.
  • Bilansis kajastatud vara amortiseeritakse lineaarselt rendilepingu perioodi vältel.
  • Bilansis kajastatud kohustis jaotatakse lühi- ja pikaajaliseks ning sellelt arvestatakse intressi.
Muudatuse põhjus on asjaolu, et 2016. aastal väljastas Rahvusvaheline Arvestusstandardite Nõukogu (IASB) uue standardi IFRS 16 „Leases”. See tähendab, et kõik Eesti ettevõtted, kes koostavad aruandlust rahvusvaheliste finantsarvestuse standardite (IFRS) alusel, peavad alates käesolevast aastast (lubatud oli ka 2018 rakendada, kuid praktikas kohtab varasemat rakendamist harva) bilansis kajastama lisaks kapitalirendilepingutele ka kasutusrendilepingud (varem kajastati kasutusrendilepinguid bilansiväliselt). Vastav arvestuspõhimõtte muudatus viidi sisse ka Eesti Finantsaruandluse Standardis, kus Raamatupidamise Toimkonna juhend 9 ei kohusta, aga lubab rakendada IFRSi põhimõtet. See tähendab, et ettevõtted, kes kasutavad aruandluseks Eesti Finantsaruandluse Standardit, ei pea IFRS 16 kasutama, kuid võivad seda teha. Seda võimalust asub kasutama ilmselt enamik ettevõtted, kelle emaettevõtted peavad konsolideeritud aruandes lähtuma IFRS-i arvestuspõhimõtetest.

Kasutusrendilepinguid kajastatakse kapitalirendilepingute põhimõttel

Varem kajastati kasutusrendimakseid kasumiaruandes vastava perioodi kuluna. IFRS 16 kohaselt tuleb nüüd arvestada rendilepingu tulevikumakseid varana (mida amortiseeritakse lineaarsel meetodil rendilepingu vältel) ja kohustisena (vastavalt lühi- ja pikaajaline intressita kohustis). Arvesse tuleb võtta intressi komponent, mis on jätkuvalt vastava perioodi kulu, mistõttu vara väärtuse arvestamisel tuleb arvestada vaid põhiosa maksetega.

Lihtsustatult võib öelda, et kasutusrendilepinguid kajastatakse kapitalirendilepingute põhimõttel. Paraku tuleb arvestada, et kuna mitmetes rendilepingutes ei ole tavaliselt eraldi intressikomponenti välja toodud, tuleb juhtkonnal anda hinnang, mis on sarnaste varaobjektide keskmine intressimäär ning tulevikurendimakseid ka vastavalt diskonteerida. Samuti võivad probleeme tekitada autode täisteenusliisingud ja teised sarnased mitut komponenti sisaldavad maksed, kus tuleb hinnata rendilepingu põhiosa makset kogu perioodi maksest. Rendilepingu alguses on vara väärtus ja kohustis bilansis samas summas, erisus aga tekib rendilepingu vältel. Nimelt kuna vara amortiseeritakse lineaarsel meetodil, aga intressi summa erineb esimestel ja viimastel aastatel, ei ole vara ja kohustis rendilepingu kestel täpselt sama summas.

Kõiki rente kajastatakse aruandeis ühtemoodi

Kasutusrendilepingu bilansis kajastamise nõue kehtestati seetõttu, et rendilepingut sõlmides omandab rentnik õiguse kasutada renditud vara, ja teiselt poolt tekib kohustus tasuda rendiandjale vara kasutamise eest. Enne arvestuspõhimõtte muudatust olid sarnaste ettevõtete finantsaruanded oluliselt erinevad just varade ja kohustiste osas vastavalt sellele, kas ettevõte kasutas äritegevuses vara kasutusrendi- või kapitalirendi tingimustel. Sisuliselt kaob aruannetest kasutusrendi ja kapitalirendi mõistete kasutamine, sest kõiki rente kajastatakse ühtemoodi. Ettevõtted, kes kasutavad aruandluseks Eesti Finantsaruandluse Standardit, ei pea IFRS 16 arvestuspõhimõtet kasutama, vaid võivad jätkata vana meetodiga. 

Milliseid ettevõtteid muudatus puudutab?

Muudatused puudutavad eelkõige ettevõtteid, mille bilansimahuga võrreldes on renditud vara suhteliselt palju, seda kajastatakse raamatupidamises kasutusrendina ja oma tegevuse finantseerimiseks kasutatakse pangalaene. Rendilepingute kajastamise uue käsitluse tulemusena lisanduvad bilanssi varad ja kohustused, mis enne seal ei kajastunud, kuigi olid rendilepingutes fikseeritud. Bilansis varade ja kohustuste suurenemise tulemuseks võivad olla väiksemad käibekordajad ja võlakordaja suurenemine jms, mis võib mõjutada omakorda edasisi laenuvõimalusi ning laenulepingutes sätestatud kohustuste ja piirangute täitmist. Soovitatav on võlausaldajaid, kellega on lepingutes kohustuslikud tulemusnäitajad kokku lepitud, juba varakult muudatusest teavitada ning võimalusel määrata uued tulemusnäitajad.

Loodetavasti ühtlustub IFRS 16 reeglite kohaselt rendilepingutega omandatud varade ja kohustuste kajastamine bilansis, suureneb aruannete läbipaistvus ning hõlbustab nende võrreldavus.

Erand tehakse odavatele renditud varadele

Uues standardis kehtib erand lühiajaliste ja väheväärtusliku soetusmaksumusega varade rendiarvestusele, mida võib kajastada senise kasutusrendi mudeli kohaselt. Väheväärtuslikuks varaks hindas IASB 2015. aastal vara, mille soetusmaksumus on alla 5000 dollari. Hindamisel tasuks tähelepanu pöörata ka varakogumitele. Näiteks kas ettevõte rendib üht või sadat arvutit, kas rendipind on üks või neid on mitu. See tähendab, et kumulatiivselt võib renditava vara väärtus olla oluline.

Toetajad

Suno 365 logo 10  

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes