17.02.2022 Neljapäev

Ministeerium: kerge kütteõli täiendav soodustamine pole vajalik

Rahandusministeerium leiab Eesti Õliühingule saadetud kirjas, et kerge kütteõli, mis on fossiilkütus, kasutamise täiendav soodustamine aktsiisivähenduse kaudu pole vajalik.

Keit Pentus-Rosimannus, rahandusminister
Keit Pentus-Rosimannus, rahandusminister Foto: Stenbocki maja

"See annaks vastupidise sõnumi riigi varasematele poliitilistele otsustele, millega on vähendatud erimärgistatud vedelkütuse lubatud kasutusala ja seonduvalt on märkimisväärselt vähenenud maksukulu," leiab rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus ühingule saadetud kirjas. 

Mullu sügisel pikendas valitsus ajutiselt langetatud kütuseaktsiisi määrade kehtivust aasta võrra nii, et langetatud aktsiisimäärad kehtivad 30. aprillini 2023. Lisaks kehtestati alates 2023. aasta 1. maist nelja-aastane kütuse- ja elektriaktsiiside lauge taastamine kriisieelsele tasemele.

Meede vähendab ministeeriumi sõnul inflatsioonisurvet ja annab nii erasektorile kui tarbijale aega hinnatõusuga aegsasti kohaneda. Seega on riik ministeeriumi meelest juba diislikütuse ja kerge kütteõli kasutamist toetanud. 

Kerge kütteõli erimärgistamine lõpetati alates 2015. aasta algusest ning selle aktsiisimäär võrdsustati diislikütuse aktsiisimääraga. Eriotstarbelist diislikütust lubati kasutada kütmiseks ning soojuse ja elektrienergia tootmiseks kuni 2015. aasta 1. maini. 

Kergel kütteõlil töötavate küttesüsteemide väljavahetamiseks oli toona võimalik saada ka toetust.

Erimärgistatud vedelkütuse lubatud kasutusala laiendamine on riigile nii maksukulu kui administratiivne kulu, sest tegemist on riigiabiga,

märkis rahandusminister. 

"Kasutusala laiendamine tõstatab uuesti vajaduse hakata kerget kütteõli erimärgistama, vajaduse teostada järelevalvet madalama aktsiisimääraga kütuse sihtotstarbelise kasutamise üle ning suurendab märkimisväärselt väärkasutamise riski ja maksuauku," lisas Pentus-Rosimannus. 

Eriotstarbelise diislikütuse kasutusala laiendamisel oleks riskid ministeeriumi meelest veelgi suuremad, sest tegemist on kütusega, mis on mootorikütuse kvaliteediga. 

Rahandusministeerium ei nõustu, et meede võiks positiivselt mõjutada aktsiisilaekumist. 

"Kasutades statistikaameti andmeid ning viimati teadaolevat kütmiseks deklareeritud kogust, eeldame, et kütmiseks kasutatava diislikütuse aastane tarbimine on umbes 17 miljonit liitrit, millest 9 miljonit liitrit tarbitakse talveperioodil. Euroopa Komisjoni kogutava hinnainfo järgi maksis detsembrikuus diislikütuse liiter keskmiselt 1,34 eurot."

"Võttes aluseks selle hinna, laekuks kehtiva aktsiisimäära juures riigile 17 miljonit liitrilt tarbimiselt maksutulu kokku 10,4 miljonit eurot. Kui riik otsustaks langetada kerge kütteõli määra 100 euroni 1000 liitri kohta, siis 17 miljonilt liitrilt tarbimiselt laekuks maksutulu kokku 4,5 miljonit eurot."

"Sellele lisanduks nende äri- ja kodutarbijate täiendav tarbimine, kellel on veel säilinud kerge kütteõli katlad või on investeering kerge kütteõli uuesti kasutuselevõtmiseks piisavalt väike. Selliste isikute arv ja nende poolt eeldatavalt lisanduv kogus ei ole usaldusväärselt teada."

"Prognoosida sellist lisanduvat tarbimist on keeruline, sest kerge kütteõli kasutamise tasuvus on igal üksikjuhtumil erinev, sõltudes väga paljudest teguritest. Samavõrd keeruline on usaldusväärsete andmete puudumisel hinnata meetme mõju riigieelarve laekumisele," leiab Pentus-Rosimannus. 

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!