19.10.2020 Esmaspäev

Maksuvõlgade kontrollimisest riigihangetes

Ettevõtjatel ja hankijatel on tekkinud eriolukorras küsimusi, kas riigihangetes on maksuvõla puudumise kontrollimine endiselt kohustuslik ja kas maksuvõlaga ettevõtjad saavad riigihangetes osaleda. Eesti Kaubandus-Tööstuskoda kordab üle selle teemaga seotud enamlevinud küsimused ja vastused.

Eriolukorra ajaks on peatatud maksuvõlalt intresside arvestamine, kuid riigihangetel osaleda soovivatel ettevõtjatel tuleb tekkinud maksukohustused tasuda või ajatada.
Eriolukorra ajaks on peatatud maksuvõlalt intresside arvestamine, kuid riigihangetel osaleda soovivatel ettevõtjatel tuleb tekkinud maksukohustused tasuda või ajatada. Foto: pixabay

1. Kas eriolukorras peab riigihangetel maksuvõlga kontrollima?

Riiklike maksude, maksete ja sotsiaalkindlustusmaksete võla kontroll on riigihangetes jätkuvalt kohustuslik (vt riigihangete seadus § 95 lg 1 p 4). Kuigi Maksu- ja Tolliamet lõpetas ajutiselt reaalajas maksuvõla avaliku kuvamise saab riigihangete registri kaudu iga riigihanke korraldaja endiselt kontrollida maksuvõla puudumist. Riigihangete registris saab hankija teha taotlejate ja pakkujate osas päringu maksuvõlgade andmebaasi vabalt valitud kuupäeva seisuga töölehelt „Päringud teistesse infosüsteemidesse“. Ka hanke juurde registreerunud ettevõtjad saavad samalt töölehelt enda kohta päringu käivitada. Eduka pakkuja kohta teeb riigihangete register päringud automaatselt eduka pakkuja kontrolli tegevuse käigus ja vastus kuvatakse kontrolli tulemuste juures.
Kui hanget ei korraldata riigihangete registris (nt hanke maksumus jääb alla lihthanke piirmäära), kuid hankes on nõutud, et pakkujal ei tohi olla maksuvõlga, siis on maksukohustuslasel endal võimalik moodustada e-MTAs digitempliga tõend võlgade puudumise kohta ja esitada see hanke korraldajale. Samuti on hanke korraldajal võimalik pöörduda Maksu- ja Tolliameti poole tõendi saamiseks või, kui hankijal on sõlmitud Maksu- ja Tolliametiga leping x-tee teenuse kasutamiseks, kontrollida maksuvõla puudumist x-tee teenuse kaudu. Seega on võimalik kontrollida maksuvõlga riigihangete registri väliselt korraldatavates riigihangetes kolmel erineval viisil.

2. Kas eriolukorras peab pakkujal maksuvõlg olema tasutud või ajatatud?

Jah, peab. Eriolukorra ajaks on peatatud maksuvõlalt intresside arvestamine, kuid riigihangetel osaleda soovivatel ettevõtjatel tuleb tekkinud maksukohustused tasuda või ajatada. Maksuvõla ajatamiseks peab ettevõtja pöörduma Maksu- ja Tolliameti poole. Kui ettevõtja annab Maksu- ja Tolliametile ajatamist taotledes teada, et soovib osaleda riigihankel, tegeletakse selliste taotlustega esmajärjekorras.

3. Mida saab hankija teha, kui pakkujal on maksuvõlg?

Kui riigihankes ilmneb, et pakkujal või taotlejal on maksuvõlg, siis tuleb anda ettevõtjale võimalus maksuvõlg kas tasuda või ajatada hankija määratud tähtaja jooksul. Hankija ei või sealjuures määrata lühemat tähtaega kui kolm tööpäeva, mõjuvatel põhjustel võib hankija pakkujale või taotlejale antud tähtaega pikendada. Kui pakkuja või taotleja on hankija antud tähtpäevaks maksuvõla tasunud või ajatanud, ei kõrvalda hankija pakkujat või taotlejat hankemenetlusest.

Kui ettevõtjal, kellega soovitakse hankeleping sõlmida, esineb hankijale mõni kohustuslik kõrvaldamise alus (nt maksuvõlg), on võimalik olukorras, kus hankelepingu sõlmimine on hädavajalik ülekaalukast avalikust huvist tuleneval põhjusel (praeguses eriolukorras võiks selleks olla isikukaitsevahendite soetamine) ja pakkuja või taotleja kõrvaldamisel jääks hankeleping sõlmimata (kui kõikidel hankes osalevatel ettevõtjatel esineb mõni kohustuslik kõrvaldamise alus), on siiski lubatud jätta ettevõtja kõrvaldamata ja temaga hankeleping sõlmida.

4. Mida saab hankija teha, kui pakkuja soovib kaasata ehitustöödel alltöövõtjat, kellel on maksuvõlg?

Ehitustööde hangetel nõuab hankija pakkujalt sellise alltöövõtja asendamist, kellel on maksuvõlg või muu kõrvaldamise alus. Juhime tähelepanu, et pakkuja peab olema oma pakkumuses kinnitanud, et ei kaasa hankelepingu täitmisesse sellist alltöövõtjat, keda tuleks asendada. Kuigi konkreetset reeglit riigihangete seaduses selle kohta ei ole, leiame, et ka alltöövõtjate kõrvaldamise aluste puhul tuleks kohaldada samasugust regulatsiooni nagu pakkujategi puhul, st muuhulgas tuleks anda alltöövõtjale võimalus võlgnevus tasuda või ajatada. Vastasel korral kohtleks hankijad alltöövõtjaid rangemalt kui pakkujaid, mis ei ole seaduse eesmärk. Seega on hankijal kaks võimalust:

  1. nõuda alltöövõtja asendamist, nagu riigihangete seadus ette näeb, või
  2. anda alltöövõtjale võimalus maksuvõlg tasuda või ajatada. Määratud tähtaeg ei või siin olla lühem kui kolm tööpäeva. Kui alltöövõtja määratud tähtajaks võlga ei tasu või ei ajata, tuleb nõuda alltöövõtja asendamist.

Maksu- ja Tolliameti info seoses eriolukorraga on kättesaadav Maksu ja Tolliameti veebilehel. Rahandusministeeriumi selgitustega, mis puudutavad riigihangete valdkonda ja eriolukorrast tulenevat, saab tutvuda Rahandusministeeriumi veebilehel.

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes