Vastab Maire Otsus-Carpenter, vandeaudiitor:
MTÜ liikmete arvu avalikustamise nõue on sätestatud raamatupidamise seaduse § 21 lõike 1 punktis 8 ja see ei ole seotud osapoolte tehingute avalikustamisega otseselt seotud. Ilmselt on aastaaruande taksonoomia koostajad leidnud, et kõige parem koht liikmete arvu avalikustamiseks on seotud osapoolte lisa. See ei tähenda, et kõik tehingud liikmetega on automaatselt tehingud seotud osapooltega.
Küsimuse esimeses näites toodud situatsioon ei ole tegelikus elus kuigi tõenäoline. Reeglina ei ole ühistu liikmed kõrge maksevõimega ning ei ole valmis millegi eest rohkem maksma. Aga kui selline tehing tõesti toimub, võib seda tõepoolest käsitleda tehinguna seotud osapoolega. Selleks annab aluse RTJ 2 „Nõuded informatsiooni esitusviisile raamatupidamise aastaaruandes“ punkt 54, mille kohaselt peab seotud osapoolte vaheliste tehingute tuvastamisel arvesse võtma ka sisu, mitte ainult õiguslikku vormi. Seotud osapooltega toimunud tehingute avalikustamise eesmärk on võimaldada aruande kasutajatel mõista nende tehingute mõju ettevõtte finantsseisundile ja -tulemusele ning kuna selles näites ei ole tegu liikmetega tehtavate tavapäraste tehingutega (teenuste müük ja vahendamine) võib selle tehingu avalikustamine olla asjakohane. Ka teise näite puhul tuleks avalikustamisel lähtuda sellest, kas kõnealuse isikuga on toimunud tehinguid, mis ei ole liikmete puhul tavapärased. Seda, kas tehingud tuleks avalikustada või ei, peaks aastaaruande koostamisel hindama juhatus.
Vaatamata sellele ei ole näiteks haldusteenuse müük juhatusse mittekuuluvale liikmele minu arvates tehing seotud osapoolega. Tõmbaksin siin paralleeli äriühinguga. Igaüks võib osta börsilt mõned Tallinna Kaubamaja aktsiad, kuid see ei tähenda, et Tallinna Kaubamaja peab talle oma igapäevase põhitegevuse raames müüdud kaupade summa avalikustama.
Juhatuse ja reviskonikomisjoni liikmetelt kogutud remonditasude jäägi eraldi väljatoomist ma vajalikuks ei pea. Remondifond on kohustis kõigi korteriühistu liikmete ees ja seda kasutatakse ühistu kui terviku remondikulude katmiseks. Ühistust lahkumisel seda reelina tagasi ei maksta.
Ettevõtteportaali abiinfot ma kommenteerida ei oska. Samas leian, et kui kõik bilansisaldod ja tulemiaruande kirjed oleks tehingud seotud osapooltega, ei oleks mõtet kõiki saldosid, tulusid ja kulusid seotud osapoolte lisas dubleerida. Minu hinnangul läheks see vastuollu arusaadavuse printsiibiga, mis muuhulgas nõuab, et aruandes esitatav info peaks olema ülevaatlik.
