15.11.2016 Teisipäev

Kaugmüügi piirmäärad on euroliidu liikmesriikides erinevad

Kauba müügil Euroopa Liidu teise liikmesriiki tuleks järele uurida, milline on just selle riigi kaugmüügi piirmäär, sest kui see ületatakse, tuleb Eesti ettevõtjal ennast sihtkohariigis käibemaksukohustuslaseks registreerida ja lisada müügile kohaliku riigi käibemaks, kirjutab Leinonen Estonia.

Tüüpiline kaugmüügi näide on postimüük
Tüüpiline kaugmüügi näide on postimüük Foto: PM

Kaugmüük on kauba võõrandamine teise liikmesriigi maksukohustuslasena ja piiratud maksukohustuslasena registreerimata füüsilisele või juriidilisele isikule, tingimusel, et kaup ka toimetatakse müüja poolt või eest ostja asukoha liikmesriiki.

Tüüpiline kaugmüügi näide on postimüük. Antud juhul ei ole vahet, kas kaupa tellitakse interneti või paberkataloogi kaudu. Tähtis on see, et kauba saaja on teise liikmesriigi lõpptarbija, kes ei saa ostetud kaupu pöördmaksustada.

Kui Eesti ettevõtja müüb oma kodulehe kaudu kaupa teise liikmesriigi eraisikutele ja saadab kauba kliendile postiga, siis tuleb arvestada asjaoluga, et kauba müük maksustatakse Eesti käibemaksuga seni, kuni on ületatud teise liikmesriigi kaugmüügi piirmäär.

Euroopa Liidu liikmesriikides kehtivad erinevad kaugmüügi piirmäärad. Väga paljudel juhtudel (ka Eestis) on piirmäär 35 000 kalendriaastas, aga see ei ole absoluutne reegel. Iga riigi puhul soovitame ikkagi järele uurida, mis on just selle riigi kaugmüügi piirmäär. Kui piirmäär ületatakse, siis tuleb Eesti ettevõtjal ennast sihtkohariigis käibemaksukohustuslaseks registreerida ja lisada müügile juba kohaliku riigi käibemaks.

Nii toimib süsteem ka Eestisse kaupade müügi puhul. Kui teise liikmesriigi maksukohustuslane ületab Eestis kaugmüüki tehes siinse kaugmüügi piirmäära – mis on käibemaksuseaduse § 19 lg 4 järgi 35 000 eurot –, on ta kohustatud end siin registreerima maksukohustuslaseks ning seejärel maksma Eestis käibemaksu siin tehtud kaugmüügilt.

Kuna kaugmüügi puhul teise liikmesriigi maksukohustuslane üksnes registreerib end siin maksukohustuslaseks, kuid enamasti ei tegele Eestis kohapeal ettevõtlusega (nagu postimüük), on tal otstarbekas kasutada võimalust määrata oma kohustuste täitmiseks Eestis maksuesindaja.

Kui kaugmüügiga tegeleval maksukohustuslasel tekib registreerimiskohustus kaugmüügi piirmäära ületamisel ühes liikmesriigis ning ta hakkab vastavasse liikmesriiki tehtavat kaugmüüki seal maksustama, peab ta siiski jätkama Eesti riigisisese käibena maksustamist nendes liikmesriikides tehtavat kaugmüüki selles osas, kus piirmäär ei ole veel ületatud.

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!
right banner 2024 est konference