Koja 2019. aasta majandusaasta aruandest selgub, et koda esindas 2019. aastal ettevõtete huve riigi ees 130 korral, millest ettevõtetele kriitiliselt olulisi teemasid oli 25. Kasvu jätkas ka koja liikmete arv – 2019. aastal liitus kojaga 150 uut liiget, kasvatades liikmeskonna ligi 3400 liikmeni, kellest 51 protsenti on väikese- ja keskmise suurusega ettevõtted.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Mait Palts sõnas 2019. aastat kirjeldades, et kojal oli hea aasta ning positiivsena võib näha ka ametkondade soovi kaasata ettevõtjaid senisest rohkem seadusloomesse ning seda laiemalt kui ainult ettevõtlusteemadel. “Kuigi nägime kaasamise vaikset kasvu, on veel palju arenguruumi just selle kvaliteedi ja sisukuse osas, sest valitsus on hakanud kiirustades looma seadusandlust, mis tihti on tarbetu ning ei lahenda olemasolevaid probleeme, vaid loob neid juurde. Siin täidame sageli ka opositsioonile mõeldud rolli,” ütles Palts ning lisas, et tekkinud kriisiolukorras on kvaliteet ja sisukus eriti tähtsad, sest mõjutavad otseselt kriisist väljumist.

Möödunud aastal räägiti väga palju maksudest ja sellest, kuidas tõsta riigieelarve tulusid, kuid kuludest ei soovinud keegi rääkida ning nüüd oleme olukorras, kus kulude ülevaatamisest ei pääse.

Väga hea majanduse juures oli meil raha eelarvest puudu, kuid mis saab nüüd, kui tulud langevad? Loodetavasti ei tähenda see maksukoormuse kasvu, mis halvendab igal juhul meie ettevõtjate konkurentsivõimet ja atraktiivsust,

sõnas Palts.

2019. aastal oli mitmeid ettevõtjatele tähtsaid teemasid. Justiitsministeeriumi tellimusel valmis dokument, mis sisaldas sadu ettepanekuid äriseadustiku muutmiseks. Kaubanduskoda oli vastu mitmele plaanitavale muudatusele ning nende selgitamiseks kohtuti ka justiitsministriga.

Töötamiseks mõeldud elamisloa kvoodi suuruseks oli algselt vaid ligi 650 luba ning elamisluba töötamiseks plaaniti anda üksnes viies valdkonnas. Kaubanduskoja ja teiste osapoolte vastuseisu tõttu loobus ministeerium algsest ettepanekust ning valitsus võttis vastu otsuse, et 2020. aasta sisserände piirarv on 1314 ehk ühe võrra väiksem kui 2019. aastal. Ettevõtjad kasutavad üha enam renditööjõudu ja lühiajalise töötamise võimalusi, kuid jätkuvalt on puudu laiapindne vaade, mis arvestaks majanduse, lõimimise ja julgeoleku küsimustega.

Siseministeerium koostas 2019. aasta jooksul mitu välismaalaste seaduse muutmise eelnõud, millega sooviti panna välismaalastele ja nende tööandjatele uusi kohustusi ja suuremat vastutust. Näiteks oli laual ettepanek, et Eesti ettevõte peab tasuma oma välismaalasest renditöötaja töötasult tulumaksu, kui välismaa rendileandja ei ole maksu Eestis tasunud. Koja vastuseisu tõttu loobuti sellest kohustusest ning eelnõu viimase versiooni kohaselt tuleb renditöötaja töötasult Eestis tulumaksu tasuda üksnes renditöötaja tööandjal.

Maksejõuetusõiguse revisjoni raames valmis pankrotiseaduse muutmise eelnõu, mis sisaldas ligi 150 muudatust. Koja hinnangul tuleb pankrotimenetlust muuta kiiremaks ning võlausaldajate nõudeid rahuldada suuremas mahus, kuid selleks ei ole vaja teha seaduses nii palju muudatusi. Kaubanduskoda koostöös mitme erialaliiduga oli tugevalt vastu jäätmeseaduse eelnõule, mis oleks suurendanud ettevõtete kulusid kümnete miljonite eurode võrra aastas. Näiteks sooviti seadusesse lisada nõue, et tootja peab andma teavet selle kohta, kui palju energiat ja materjale kulus toote valmistamiseks.

Eesti jääb alati teatud oskuste puhul sõltuma ka välistööjõust ning välistööjõud jääb osaks nii lihtsamatest kui keerukamatest töödest. Eesti on avatud majandusruumis ja oluline on selles käituda nii, et me ise enda arengut kunstlikult ei takistaks. Välistööjõu kasutamisega kaasneb riske, samuti on see teema mitmetahuline ja poliitiliselt sensitiivne, kuid targalt juhitud immigratsioon on igal juhul parem kui juhitamatu immigratsioon. Ühel või teisel moel need inimesed Eestisse tulevad – seadusandja ülesanne peaks olema tagada, et see saaks juhtuda läbimõeldult ja meie majandust toetavalt, nii headel kui halvematel aegadel.

"Enne kriisi oli Eestis hinnanguliselt ligi 50 000 võõrtöölist, keda riik ei kontrollinud ning kes ei toonud Eestile sageli ka maksutulu. Kui vaatame OSKA tööjõuprognoosi, et aastani 2026 jääb Eesti töötajate arv samaks, siis on tegemist vaieldamatult küsimusega, millega peab tegelema, kui soovime jätkuvalt parandada ühiskonna elujärge kriisi ajal ja ka peale kriisi," märkis koda. 

Jätkuvalt on aktuaalsed rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadusest tulenevate hoolduskohustuste tutvustamine ettevõtjatele, et muuta nende kohustuste täitmine selgemaks ja lihtsamaks, et need ei takistaks normaalset ettevõtlust. "Samuti on jätkuvalt meie eesmärgiks bürokraatia kasvu ja nn lapsehoiuriigi vastu seismine. On mõistetav, et äritegevusega käib teatav hulk bürokraatiat alati kaasas, kuid seal on palju sellistki, mis hädavajalik ei ole. See ressurss peaks kulutatama lisandväärtuse loomisele. Ka näeme kasvavat soovi nihutada mitmeid riigi ülesandeid eraettevõtjaile, mis valitsussektori kulutusi küll vähendada aitavad, kuid ettevõtjate jaoks neid suurendavad," märkis koda. 

Riigi toetusmeetmed peavad olema suunatud eelkõige sinna, kus probleem on kõige teravam, sest kõiki ei ole täna võimalik aidata. Ettevõtjate jaoks on oluline, et toetusmeetmete tingimused oleksid võrdsed, arusaadavad ja läbipaistvad, et avaliku sektori investeeringute maht säiliks ja planeeritud investeeringud ei lükkuks edasi või neid ei tühistataks, hoiduda tuleb maksude tõstmisest, sest maksukoormuse kasv halvendab igal juhul konkurentsivõimet ning otsetoetuste ja laenude asemel tuleks eelistada käenduseid ja garantiisid, sest need sekkuvad turu toimimisse vähem, leiab koda. 

Kaubanduskoja liikmed annavad üle 40 protsendi Eesti firmade kogu netokäibest, ligi 40 protsenti puhaskasumist ja tasuvad üle 40 protsendi riiklikest maksudest. Suurim osa liikmeid ehk 57 protsenti tegutseb Tallinnas, järgnevad Harju-, Rapla- ja Järvamaa 16 protsendiga, Jõgeva-, Tartu-, Põlva-, Võru- ja Valgamaa 12 protsendiga, Pärnu- ja Viljandimaa kuue protsendiga ning Lääne- ja Ida-Virumaa kuue ja Lääne-, Saare- ja Hiiumaa kolme protsendiga.