825x120 antikriis ee
23.03.2020 Esmaspäev

Ettevõtte likviidsuse ja rahavoo juhtimine kriisi tingimustes

Mikk Mägi, finantsnõustamise juht, Grant Thornton
Mikk Mägi, finantsnõustamise juht, Grant Thornton Foto: Erakogu

COVID-19 pandeemiaga kaasnev üleilmne eriolukord paneb ettevõtted ja nende juhid raskesse olukorda. Üheks olulisemaks teemaks on ettevõtete rahavoogude juhtimine ja otsused likviidsuse hoidmiseks.

Praegu ei ole teada, millist mõju avaldab pandeemia maailma majandusele ja seetõttu ei puuduta ettevõtete likviidsuse tagamine mitte ainult suurema löögi all olevaid sektoreid, vaid kõiki ettevõtteid. Muutuva olukorraga toimetulekuks toon välja mõned valdkonnad, millele ettevõtted peaksid esmajoones tähelepanu suunama.

Selgitage välja raha ja käibekapitali vajadus

Ettevõtete elujõulisust ei näita mitte kasum, vaid rahavoog. Esmatähtis on mõista ettevõtte jooksvat rahavajadust, et tagada jätkusuutlikkus ka muutlikus keskkonnas. Selleks tuleb üle vaadata praegused rahavoogude prognoosimise protsessid ning analüüsida, kuidas erinevad faktorid (nt laekumiste viibimine) mõjutavad ettevõtte likviidsust.

  • Koostage finants- ja rahavooprognooside stsenaariumid, et mõista, kuidas erinevad muutused mõjutavad ettevõtte lühiajalist likviidsust (st kui palju raha on vaja tegevuse jätkamiseks ja kui kauaks olemasolevast rahast jätkub). Erinevate stsenaariumite läbimängimine annab olulise info lühiajaliste juhtimisotsuste vastuvõtmiseks. See võimaldab tuvastada olukorrad, kus võib tekkida probleeme lepingute täitmisega, suhelda ennetavalt oma krediidiandjatega maksepuhkuse saamiseks, uurida alternatiive tegevuse refinantseerimiseks jne. Laenuandjatega tuleb praegu pidevalt ja avatult suhelda, et juba varakult teavitada olukorra muutumisest. Veenduge, et ettevõtte finantseerimine oleks tagatud. Olemasolevad laenuandjad võivad olla kiireimad allikad täiendava likviidsuse saamiseks (nt arvete faktooring).

  • Suunake fookus bilansile ja käibekapitali juhtimisele. Vaadake kriitiliselt üle käibekapitali mõõdikud (varude käibekiirus, nõuete ja kohustuste käibevälde) ja hinnake, kuidas mõjutavad likviidsust laekumiste viibimine, maksete ajatamine või lao optimeerimine. Selle info põhjal saab juhtkond vastu võtta otsused likviidsuse suurendamiseks (nt laovarude vähendamine).
    Eriolukorras on mõistlik ära kasutada kõik võimalused lühiajalise likviidsuse parandamiseks. Näiteks maksuvõlgade ajatamiseks tasub juba varakult suhelda maksu- ja tolliametiga, kes on lisaks ajatamise võimalusele teavitanud ka maksuvõlgadelt intressi arvestamise peatamisest 1. märtsist kuni 1. maini. Likviidsusprobleemide leevendamiseks tasub kaaluda ka pöördumist SA KredEx poole, kes annab valitsuse kinnitatud meetmete alusel käibelaenu.

  • Vaadake kriitilise pilguga üle investeeringute plaanid ja hinnake, kas need aitavad kaasa ettevõte käibe ja kasumlikkuse kasvule (nt protsesside automatiseerimise abil) või annavad eelise eriolukorrast väljumisel (sh ühinemiste ja ülevõtmistega kaasnevad võimalused). Ka siin tasub kaaluda KredExi poole pöördumist, kes annab valitsuse kinnitatud meetmete alusel ettevõtetele investeerimislaenu ärivõimaluste paremaks ärakasutamiseks. Kui võimalik, lükake investeeringud likviidsuse hoidmiseks lühiajaliselt edasi.

  • Kui teie ettevõte oli enne pandeemiat hästi toimiv, kasumlik ja likviidne, kuid müügitulu järsu languse tõttu on see ajutiselt muutunud maksejõuetuks, võib mõelda ka ettevõtte saneerimisele. Kui ettevõte on muutunud maksejõuetuks, kuid saab eeldada, et olukorra normaliseerudes saaks sellest jälle toimiv äri, aitab saneerimine päästa ajutistest makseraskustest ja hoida ära pankroti.

Hinnake klientide, tarnijate ja koostööpartnerite olukorda

Heitlikel perioodidel, kus nõudlus väheneb ja tarneahelad on surve all, avaldavad ettevõtetele survet nii olemasolevad kliendid, tarnijad kui ka koostööpartnerid. Kliendid soovivad oma likviidsuse parandamiseks suurendada krediidilimiite ja pikendada maksetähtaegu, kuid tarnijad võivad käituda vastupidi, sätestades rangemad tingimused.

  • Eriolukorras pannakse ettevõtete krediidijälgimise protseduurid proovile ja see võib praeguses olukorras olla raske, sest kasvuperioodil suhtuvad ettevõtted krediidijälgimise protseduuridesse kergemalt. Kriisiolukorras on vastutustundetu eeldada, et teie klientide finantsvõimekus on sama hea kui parematel aegadel. Vaadake üle kehtivad krediiditingimused, rääkige läbi paremad tingimused ning kontrollige enne limiitide suurendamist hoolikalt üle iga uue ja olemasoleva kliendi krediidivõimekus.

  • Jälgige regulaarselt laekumata arveid. Laekumiste viibimine võib tekitada raha puudujäägi, mis mõjutab teie äritegevust. Ärge üllatuge, kui olemasolevad kliendid viivitavad oma likviidsuse parandamiseks arvete tasumisega. Ettevõttes peavad olema paigas protsessid, mis aitavad reageerida õigeaegselt ja süsteemselt. Juhendage protsessi kaasatud töötajaid (sh raamatupidajad, krediidijälgijad, kliendihaldurid jt), et neil oleks selge, kuidas praeguses situatsioonis toimida.

  • Pidage tarnijatega läbirääkimisi, et kas või lühiajaliselt leppida ettevõttele kokku paremad krediiditingimused. Ettevõtte likviidsuse parandamiseks võib viivitada maksetega, kuid see on libe tee, mis võib kogu ettevõtte tarneahelale mõjuda katastroofiliselt. Pigem püüdke jõuda tarnijatega mõlemaid pooli rahuldavale kokkuleppele. Kasutage maksimaalselt ära kiirete maksetega kaasnevad allahindlused.

Kulude optimeerimine

Kriisiolukorras väheneb nõudlus, mis seab tarneahelad surve alla ja vähendab ettevõtete kasumlikkust. Kasumlikkuse säilitamiseks ja olukorra lühiajaliseks stabiliseerimiseks tuleb analüüsida praeguseid püsi- ja muutuvkulusid. Juhtimisotsuseid tuleb langetada strateegiliselt, et kulude kärpimine ei ohustaks käibe kasvu toetavaid tegevusi ja ei mõjuks negatiivselt ettevõtte väärtuspakkumisele.

  • Kui ettevõtte suurim kulu on tööjõukulu, tuleb püüda toime tulla ilma koondamisteta. Sellest teemast anname ülevaate artiklis „Mida saab tööandja ette võtta, et minimeerida koroonaviirusest tingitud kahju?“ Valitsus kinnitas töötukassa abimeetmete paketi, mis aitab tööandjatel tasuda kahe kuu jooksul vähemalt 70% iga töötaja 12 kuu keskmisest töötasust (kuid mitte rohkem kui 1000 eurot kuus). Kui ettevõte vastab kriteeriumitele, siis lühiajalise likviidsuse parandamiseks tasub sellest abimeetmest kindlasti kinni haarata.

  • Vaadake kriitiliselt üle nii püsikulud kui ka muutuvkulud, et veenduda, kas kulud on igapäevase äritegevuse toimimiseks hädavajalikud. Eriolukorraga kaasnenud piirangutest tingituna vähenevad teatud kulud automaatselt (nt lähetustega seotud reisi- ja majutuskulud). Mõistlik on piirata lühiajaliselt koolituskulusid ja vaadata üle töötajate tulemustasude väljamaksmise kord. Vaadake üle kehtivad lepingud ja hinnake, kas need on praegu kasulikud ja vajalikud. Näiteks koristusteenuse sagedus ja hind, kontoritaimede hooldus, kontoritarvete püsitellimuste kogused jms.

  • Lühiajaliselt võib likviidsuse parandamiseks mõelda ka erinevate varade müügi- või tagasirentimise tehingutele, kuid enne otsuste tegemist mõelge kehtivatele lepingutele ja nende täitmisele (näiteks võivad need mõjutada märkimisväärselt ettevõtte EBITDA-t ja sellega seonduvaid kordajaid).

COVID-19 pandeemiaga seotud eriolukord on proovikivi nii ettevõtjatele kui ka ärikeskkonnale laiemalt. Ettevõtte likviidsuse hoidmine ja paindlikkus peavad olema iga ettevõtja tähelepanu all, et ettearvamatutes oludes ellu jääda. Lühiajaliselt on ettevõtete likviidsus surve all, kuid keskpikas perspektiivis loob praegune olukord soodsad võimalused uutele ettevõtetele, teenustele ja sektoritele. Samuti sunnib see ettevõtjaid muutunud oludega kohanemiseks ja ellujäämiseks üle vaatama oma praegused ärimudelid, mis omakorda võib saada pikas perspektiivis nende eduteguriks.

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Vebinar ee 300x500 maire otsus 3 gif

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes