27.11.2017 Esmaspäev
Uus kord aitab ümbrikupalga maksjad riigi ehitusobjektidest eemal hoida
Maksu- ja tolliameti, kaubandus-tööstuskoja ning ehitusettevõtjate liidu hinnangul võimaldab uuest aastast riigihangete seaduses jõustuv keskmise palga nõue tõrjuda riigi ehitusobjektidelt eemale ümbrikupalga maksmise kahtlusega ettevõtteid ning riigi tellimustes eelistada ausaid ettevõtjaid.
Maksu- ja tolliameti, kaubandus-tööstuskoja ning ehitusettevõtjate liidu hinnangul võimaldab uuest aastast riigihangete seaduses jõustuv keskmise palga nõue tõrjuda riigi ehitusobjektidelt eemale ümbrikupalga maksmise kahtlusega ettevõtteid ning riigi tellimustes eelistada ausaid ettevõtjaid.
Foto: pixabay.com
Maksu- ja tolliameti (MTA) peadirektori asetäitja Rivo Reitmanni sõnul on iseenesestmõistetav, et riigi tellimused jõuaksid ettevõteteni, kes panustavad ühiskonda kokkulepitud reeglite järgi. „Uus säte annab selleks selge aluse ning omaltpoolt hakkame ka seirama, kas riigi ja kohalike omavalitsuste asutused on selle võimalusega kursis ning selle täiel määral ka kasutusele võtnud,“ rääkis Reitmann.
Reitmanni sõnul hakkab MTA väljastama ehitusettevõtetele keskmise töötasu tõendit, kus on näha, kui suure osakaalu moodustab tema viimase 6 kuu töötasu ehitusvaldkonna keskmisest. „Kutsume üles ka eratellijaid seda tõendit ehitajalt hanketingimustes nõudma, et surve ümbrikupalgast loobuma oleks veelgi laialdasem,“ ütles Reitmann.
„Riik on teinud just ettevõtjate ettepanekul nii mõndagi, et ümbrikupalkasid vähendada – rohkem andmeid on avalikud, noorte ja hooajaliste töötajate töötamise tingimusi on leevendatud ja vastu võeti uus riigihangete seadus, mille 70% keskmise palga nõue peaks samuti olukorda parandama,“ rääkis kaubandus-tööstuskoja peadirektor Mait Palts. „Küsitlusest tuli välja, et ettevõtjad usuvad, et see on abiks võitluses ümbrikupalkadega. Siiski selgus, et paljud ei tea, et nõue kehtib ka pakkumuses märgitud alltöövõtjatele. Sellekohase teavitusega tuleb edasi tegeleda,“ rõhutas Palts.
„Kuid kui vaadata küsitluse tulemusi üldisemalt, siis võib sealt välja lugeda, et ettevõtjate hinnangul on kasvutrendis nende ettevõtete osakaal, kes maksavad oma töötajatele kogu palgast varasemaga võrreldes suurema osa n-ö ümbrikus,“ tõdes Palts. „On selge, et üksikud seadusemuudatused ümbrikupalga probleemi ei lahenda. Mida vähem on bürokraatiat, keerukaid makse ja ebastabiilset maksukeskkonda, seda suurem on tõenäosus inimeste hoiakuid muuta,“ sõnas ta.
Lisaks keskmise palga nõudele on ehitusettevõtjate liit teinud täiendavaid ettepanekuid ümbrikupalgaga võitlemisel. Näiteks solidaarvastutuse põhimõtte rakendamine ehituslepingute sõlmimisel – probleemse müüjaga tehingu teinud ostja võib muutuda selle tehingu osas solidaarselt vastutavaks müüja poolt täitmata jäetava maksukohustuse eest. Samuti on koostöös ehitusettevõtjatega arutelu all veel alltöövõtu ahelate piiramine ning ehitusobjektidel kohustuslik töötajate elektrooniline registreerimine ja tööajaarvestuse pidamine.
Alates 1. jaanuarist jõustuva riigihangete seaduse sätte järgi peab ehitustööde hangetel pakkuja ja pakkumuses näidatud alltöövõtjate 6 viimase kuu keskmine töötasu olema vähemalt 70% ehitusvaldkonna keskmisest. Kui ei ole, peab hankija küsima selgitust ja kui see pole piisav, võib pakkuja hankelt kõrvaldada.
Märksõnad
