20.12.2016 Teisipäev

Dividendi maksmisest

Eneli Perolainen, õigusnõustamise osakonna juht, partner
Eneli Perolainen, õigusnõustamise osakonna juht, partner Foto: Grant Thornton Baltic

Grant Thornton Balticu õigusnõustamise osakonna juht Eneli Perolainen selgitab ettevõtte infokirjas äriühingu kasumi jaotamisega seotud küsimusi – mitu korda võib jagada, kas jagamise osas on piiranguid jne.

Kuni 31.12.2005 sätestas äriseadustik nii osaühingu kui ka aktsiaseltsi puhul korra, et dividendi võib maksta üks kord aastas kinnitatud majandusaasta aruande alusel. Selline sõnastus tekitas praktikas erinevaid tõlgendusi, nagu näiteks:

•    Kas kasumi jaotamist võib otsustada ühe korra ja välja võib samuti maksta vaid ühe korra või on lubatud teha korduvaid väljamakseid?
•    Kui aruanne on juba äriregistrile edastatud ja üldkoosolekul on otsustatud kasumit mitte jaotada, siis kas on võimalik hiljem erakorraline üldkoosolek kokku kutsuda ja siiski dividendide maksmise otsus vastu võtta?
•    Kas on vajalik uue aruande koostamine, kinnitamine ja äriregistrile esitamine selleks, et veel kord otsustada kasumit jaotada ja dividendi maksta?

Praegu kehtiv äriseadustiku (ÄS) redaktsioon (seisuga 23.11.2016) sätestab, et osanikele/aktsionäridele võib teha väljamakseid puhaskasumist või eelmiste majandusaastate jaotamata kasumist, millest on maha arvatud eelmiste aastate katmata kahjum, kinnitatud majandusaasta aruande alusel (ÄS § 157 lg 1, ÄS § 276 lg 1, ÄS § 277 lg 1).

See tähendab nii osaühingu kui ka aktsiaseltsi puhul, et kinnitatud majandusaasta aruande alusel võivad omanikud otsustada jagada kasumit ja maksta dividendi nii mitmel korral, kui seda vajalikuks peetakse ja selles osas piiranguid ei ole.

Siiski kehtivad piirangud, mis reguleerivad jaotatava kasumi ulatust.

Esimene piirang puudutab emaettevõtet, kes koostab konsolideerimisgrupi majandusaasta aruande ja jagab kasumit konsolideerimisgrupi konsolideeritud aruande alusel. ÄS § 335 lg 11 teine lause sätestab, et konsolideeritud aruannetel põhinevat kasumit ei ole lubatud jaotada niivõrd, kuivõrd see vähendaks emaettevõtja netovara taseme alla aktsiakapitali ja reservide kogusumma, mille väljamaksmine aktsionäridele ei ole lubatud seadusest või põhikirjast tulenevalt.

Teine piirang puudutab neid ettevõtteid, kus kapitaliseeritakse immateriaalse põhivarana arendustegevusega seotud väljaminekuid. ÄS § 335 lg 12 ütleb, et kui ühing kapitaliseerib immateriaalse põhivarana arendustegevusega seotud väljaminekuid ja arendusväljaminekud ei ole täielikult amortiseeritud, ei tohi kasumit jaotada. Välja arvatud juhul, kui reservide, mida on võimalik kasutada kasumi jaotamiseks, ja eelmiste perioodide jaotamata kasumi summa on vähemalt võrdne amortiseerimata arendusväljaminekutega.

Lisaks kehtib aktsiaseltside puhul erisättena võimalus maksta aktsionäridele välja osa jooksva aasta kasumist. See on selgelt reguleeritud ja ÄS § 277 lg 3 sätestab, et põhikirjaga võib aktsiaseltsi juhatusele anda õiguse teha nõukogu nõusolekul pärast majandusaasta möödumist ja enne majandusaasta aruande kinnitamist aktsionäridele ettemakseid eeldatava kasumi arvel kuni poole ulatuses summast, mida võib aktsionäride vahel jaotada.

See tähendab, et selline võimalus peab olema sätestatud põhikirjas, otsuse langetab juhatus nõukogu nõusolekul ja ettemakseid aktsionäridele võib teha kuni poole eeldatava kasumi ulatuses.

Äriühingu juhatus esitab kasumi jaotamise otsuse info äriregistrile koos majandusaasta aruandega, kui see teave ei ilmne majandusaasta aruandest. Kui kasumi jaotamise otsus võetakse vastu pärast majandusaasta aruande esitamist, siis esitatakse eelnimetatud andmed koos järgmise majandusaasta aruandega.

Seega, kui peale aruande äriregistrile esitamist on äriühing võtnud vastu otsuse jaotada kasumit (kas siis esmakordne või korduv otsus maksta dividendi), siis uut aruannet majandusaasta kestel äriregistrile kindlasti esitada ei ole vaja.

Toetajad

Suno 365 logo 10  

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Vebinar ee 300x500 maire otsus 3 gif

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes