Kõige enam on MTA tuvastanud vigu käibemaksu tagastamisel. Ettevõtted parandasid menetluse käigus deklaratsioone 1081 juhul. Nende käigus vähendati alusetult deklareeritud enammakseid ja/või suurendati maksukohustust kokku 10,9 miljoni euro võrra, teatas MTA.
Amet on tuvastanud ka mitmeid rikkumisi, kus äriühingud varjavad käivet või kasutavad fiktiivseid ostuarveid eesmärgiga maksta ettevõttest varjatuna väljaviidud rahast ümbrikupalka. Kokku tuvastati selliseid rikkumisi 2021. aastal 704 äriühingu puhul, kelle maksukohustusi suurendati kokku 7,6 miljoni euro ulatuses.
Näeme sageli, et oma maksukohustuse vähendamiseks kasutatakse varifirmade ja arvevabrikute nimel väljastatud fiktiivseid arveid või muid näilisi tehinguid. Need on enimlevinud teadlikud rikkumised, mida 2021. aastal tuvastasime 406 korral. Nende ettevõtete maksukohustust suurendati kokku 6 miljoni euro võrra,
märkis MTA maksuauditi osakonna käibemaksu valdkonnajuht Kristi Veskus pressiteates.
Eraldi tähelepanu pöörab amet kinnisvaratehingutest tulenevatele riskidele. Enamlevinud rikkumiseks on uusehitiste või ehituseks mõeldud kinnistute müügitehingu deklareerimata ja sellelt käibemaksu tasumata jätmine. Samuti on levinud eluruumi soetamine äriühingu nimele, et saada maksueelist, kuigi tegelikkuses ei asuta eluruumi kasutama ettevõtluseks või üüritakse eluruumi välja maksuvabalt, arvates samas alusetult maha soetamisel tasutud sisendkäibemaksu.
Kokku tuvastati kinnisvaratehingutega seotud rikkumisi 2021. aastal 182 korral, misjärel suurendati äriühingute maksukohustusi 4,5 miljoni euro ulatuses.
"Kui rääkida trendidest, siis oma tegevuse käigus oleme täheldanud, et maksudest püütakse üha enam kõrvale hoida, vältides ettevõtte registreerimist käibemaksukohustuslasena. Seetõttu oleme võtnud fookusesse ka need isikud, kelle riskitunnuste põhjal on alust arvata, et neil võib olla täitunud käibemaksukohustuslasena registreerimise piirmäär – käive 40 000 eurot – ja tekkinud käibemaksukohustus, kuid kes ei ole neid kohustusi täitnud," selgitas Veskus.
Veskuse sõnul parandab peale kontakti MTA-ga üldreeglina 60 protsenti äriühingutest oma maksukäitumist vabatahtlikult.
Amet on tänavu 1. jaanuari seisuga kaardistanud 20 644 ettevõtjat, kelle deklareeritud andmetes on MTA täheldanud võimalikke käibemaksuriske ja kes tekitavad arvatavat maksukahju riigile kokku 73,3 miljoni euro ulatuses.
