gif Company 930x140 ee

 

02.03.2018 Reede

Vitsur: palgakasvu kiirust mõjutab tööjõu nappus

Presidendi majandusnõuniku Heido Vitsuri sõnul mõjutab palgakasvu kiirust Eestis eeskätt tööjõu nappus.

"Kui vaadata tervet kriisijärgset aega, on palgakasv Eestis viimased seitse aastat olnud väga kõrge ja kõikunud vahemikus 5,7–7,6 protsenti. Sellel perioodil on sõltuvalt konjunktuurist palgakasv kord saatnud kasumlikkuse kasvu, kuid teinekord toimunud kasumlikkuse vähenemise arvel. See tähendab, et palgakasvu kiirust mõjutavad meil olulisemalt teised tegurid kui ettevõtete kasumlikkus," ütles Vitsur BNS-ile.

Vitsuri sõnul mõjutab palgakasvu kiirust eeskätt tööjõu nappus ja püsiv konkurents tööjõule jõukamate Põhjamaadega. "Nii näiteks valitseb kõige suurem ja kõige üldisemalt teadaolev tööjõupuudus juba aastaid IT-sektoris ja seetõttu pole sugugi üllatav, et just selles sektoris on palgakasv pidevalt olnud üks suuremaid. Seejuures pole alust arvata, et palkade kasv selles sektoris ka käesoleval aastal oluliselt aeglustuda võiks," märkis ta.

Samas aga ei ole Vitsuri hinnangul kuigi tõenäoline, et alanud aastal võiks suurima palgakasvuga tegevusalaks jääda möödunud aastal 11,1 protsendi suuruse palgakasvuga mäetööstus.

"Kuid kõige olulisem on siin aru saada, et meie majanduses aset leidva palgakasvu taga ei ole lihtne palkade suurenemine pea kõikidel tegevusaladel, vaid eeskätt nende tegevusalade sees toimuvad muutused. Eeskätt liikumine lihtsamatelt toodetelt enam lisandunud väärtust andvatele toodetele," ütles Vitsur.

"Toimuvas peitub ka vastus küsimusele, kui kaua selline palkade kasv võib jätkuda. Mis tahes ettevõttes jätkub see seni, kuni ettevõte suudab seda liikumist jätkata. Kui enam ei suuda, tuleb sellisel ettevõttel tööjõu nappuse või selle kvaliteedi languse tõttu turult lahkuda ja jätkavad need, kes seda suudavad," märkis ta. Just see on Vitsuri sõnul mehhanism, mis on lubanud Eesti palkadel viimase seitsme aastaga kasvada enam kui pooleteisekordseks.

Neljapäeval teatas statistikaamet, et keskmine brutokuupalk oli möödunud aastal 1221 eurot, mida on 2016. aastaga võrreldes 6,5 protsenti rohkem. Neljandas kvartalis oli keskmine brutokuupalk 1271 eurot ja see kasvas aastavõrdluses 7,5 protsenti.

Aasta keskmine brutokuupalk suurenes pea kõikidel tegevusaladel. Kõrgem oli brutokuupalk teises ja neljandas kvartalis.

Toetajad

Suno 365 logo 10  StandardBooks200px

gif Company 930x140 ee

 

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes