Nimelt tutvustas rahandusministeerium eile valitsusele strateegilisi põhimõtted, mis on edaspidi aluseks väärtuspõhiste riigihangete korraldamisel. Põhimõtted käsitlevad hanget kui üht vahendit, mille abil riigile olulisi keskkonna-, sotsiaal- ja majanduseesmärke saavutada ning ühiskondlikku heaolu toetada, et maksumaksja saaks avaliku raha eest rohkem.
Eestis korraldab igal aastal riigihankeid umbes 700 erinevat asutust. Nii tellib avalik sektor aastas 4-5 miljardi euro eest tooteid, teenuseid ja ehitustöid, mis moodustab Eesti SKP-st kuni 18% ja riigieelarvest kolmandiku.
Rahandusministri Mart Võrklaeva sõnul on sektoril turule märkimisväärne mõju ning vastutus maksumaksja raha kasutamise eest. „Sarnaselt teistele Euroopa riikidele oodatakse ka Eestilt lähtumist jätkusuutlikkuse eesmärkidest ning riigihangetes nähakse suurt potentsiaali toetamaks olulisi arengusuundi. Hangetega saab edendada majanduse konkurentsivõimet, innovatsiooni ja näiteks ka rohe-eesmärke,“ rääkis minister.
„See tähendab riigi otsust, et lisaks hinnale on edaspidi riigihanke korraldamisel olulinearvestada ka teisi väärtusi. Kui seni on meil hanget võetud kui menetlust asja, teenuse või ehitustöö soetamiseks, siis nüüd on aeg mõelda, kuidas kasulikku muutust ja innovatsiooni esile kutsuda, täites samas ka riigi või omavalitsuse eesmärke,“ märkis Võrklaev. „Olgu selleks parem linnaruum, säästlikum liikumine, suurem sotsiaalne kaasatus või parem haridus. Paneme hanked inimeste ja riigi heaks tööle!“
Rahandusministeeriumi riigihangete osakonna juhataja asetäitja Estella Põllu selgitas, et riigihangetes muude väärtuste arvestamine peale odavuse ei ole tegelikult midagi uut. „Euroopas on see normiks juba aastaid ning vastavaid samme oodatakse ka Eestilt. Madalaima hinna põhjal parima pakkumuse väljaselgitamine on jätkuvalt lubatud, ent nüüd on lisaks võimalus toetada ka muude riigile oluliste valdkondade arengut. Hind on endiselt kasutatav kriteerium, kui kvaliteedi tase on paigas, kuid see ei peaks edaspidi olema üks ja ainus hindamiskriteerium,“ ütles Põllu.
Riigihangete strateegiliselt kasutamiseks on vajalik eelkõige saavutada laialdane mõtteviisi muutus.Strateegiliste põhimõtete alusel saab riigihangetega ühiselt panustada Eesti elu paremaks muutmisse.
Strateegiliste põhimõtetega saab tutvuda rahandusministeeriumi veebilehel.
Strateegia eelnõu läbis avaliku konsultatsiooni maikuus, järgmise sammuna töötatakse välja tegevuskavad, juhendid jm. Näiteks on plaanis luua nõustamis- ja infoportaal, tõsta koolituspädevust ja käivitada koostöös OECDga piloothanked. Riigihangete strateegiliste põhimõtete väljatöötamise näeb ette Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm.
