12.10.2010 Teisipäev

Tuleva aasta riigieelarve eelnõu on esimesel lugemisel 20. oktoobril

Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Taavi Rõivas ütles pärast koosolekut, et eelarve-eelnõu arutelu oli väga konstruktiivne. "Ei olnud seal mingeid suuremaid ega põhimõttelisi etteheiteid opositsioonisaadikute poolt."

Rõivas märkis, et eelnõu puhul olid põhilised aruteluteemad riigieelarve tasakaal ja investeeringud. "Küsiti, et miks just on 1,6 protsenti see tasakaalueesmärk ja vastus on see, et 2010. aastaga võrreldes on selge samm tasakaalule ja ülejäägile lähemal. Sealt tuleb ka see täpne tasakaalueesmärk, mis on ju teadupärast oluliselt ambitsioonikam, kui ta oli meil veel augustikuises majandusprognoosis."

Investeeringute kohta märkis rahanduskomisjoni esimees, et järgmisel aastal on investeeringute maht riigieelarves kõigi aegade kõrgeim - üle 16 miljardi krooni ning see on ka protsendina eelarvest suurim Euroopa Liidus. Rõivase sõnul läheb investeeringutest arvestatav osa avalike objektide, hoonete kordategemiseks, samuti kasvavad investeeringud infrastruktuuri. "Ma usun, et kellelgi komisjoni liikmetest ei ole midagi selle vastu, et see investeeringute tase nii kõrge on," lausus ta.

Riigikogu rahanduskomisjon otsustas Rõivase sõnul saata 20. oktoobril esimesele lugemisele ka tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning töötuskindlustuse seaduse muudatused.

Rõivas rääkis, et istungil ametiühingute poolse ettepaneku esitanud ametiühingute keskliidu esimehe Harri Taliga ettepaneku sisu puudutas peamiselt otsustustasandit ehk kas otsused peaks tehtama töötukassa nõukogus või valitsuses, nagu eelnõu ette näeb.

Rõivas märkis, et eelnõu eesmärk on tagada aktiivsete tööturumeetmete rahastamise jätkusuutlikkus, "et meil oleks piisavalt vahendeid ka siis, kui me oleme Euroopa Liidu vahendid täies mahus ära kasutanud". Tema sõnul on üldiselt oluline, et tööturuteenuste rahastamine ja teenuste sisu paraneks.

"Suures plaanis peaks olema konsensus, et see eelnõu on samm õiges suunas. Arutelu selles osas, et kus see otsustustasand täpselt peab olema, seda võime teise lugemise käigus veel pidada, aga see ei ole selle eelnõu juures peateema," ütles ta.

Ametiühingud soovivad tööturumeetmeid rahastada mitte töötukassa vahenditest, vaid riigieelarve muudest tuludest. Rõivase sõnul võiks see tulla kõne alla, kui ametiühingud pakuksid välja konkreetse riigieelarve rea, mida võiks vastavalt vähendada. "Loomulikult võib teha ettepaneku töötukassas koguda suurem reserv ja kiiremini ja need rahad võtta mingite muude riigi kulutuste asemel, aga niikaua kuni pole välja pakutud, millised on need riigi üleliigsed kulutused, mida saaks ära jätta, siis senikaua pole selle ettepaneku üle võimalik väga tõsiselt arutada."

Probleemi lahendamiseks pole olulisim see, milliselt realt raha võetakse, vaid see, et raha oleks olemas ja probleem väheneks, märkis rahanduskomisjoni esimees.

Lisaks otsustas rahanduskomisjon Rõivase sõnul saata täiskokku Tagatisfondi nõukogu liikmete nimetamise otsuse eelnõu, millega nimetatakse fondi nõukokku tagasi need kaks parlamendiliiget - Tatjana Muravjova ja Eiki Nestor -, kes on ka praegu fondi nõukogus.

2011. aasta riigieelarve eelnõu järgi on tuleva aasta riigieelarve tulude maht 89,4 ja kulude maht 94,2 miljardit krooni. 2011. aasta riigieelarve defitsiidiks on planeeritud 1,6 protsenti sisemajanduse koguproduktist ehk 3,8 miljardit krooni. Tulevaks aastaks plaanitud tuludest on maksutulu üle 66 miljardi krooni. Riik plaanib tuleval aastal investeerida 16 miljardit krooni, mis on 2,4 miljardit krooni rohkem kui sel aastal.

Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning töötuskindlustuse seaduse muudatused kaasavad senisest enam sotsiaalpartnereid tööturuteenuste valikusse ja võimaldavad suurendada töötute abistamiseks planeeritavaid vahendeid. Eelnõu kohaselt muudetakse kehtivat töötuskindlustuse korraldust. Tulevikus hakatakse kogutavate töötuskindlustuse vahendite arvelt rahastama ka kindlustatud isikutele pakutavaid tööturuteenuseid ning tööturutoetusi, välja arvatud töötutoetus. Luuakse tööturuteenuste sihtkapital. Samuti annab eelnõu töötukassa nõukogule, kus on esindatud nii ametiühingud kui tööandjad, õiguse teha ettepanekuid tööturuteenuste ja selleks kulutavate vahendite otsustamisel.

BNS


Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!