05.03.2024 Teisipäev

Teadlik ostja vaatab kodu soetades energiamärgist

Energiahindade ja keskkonnateadlikkuse kasvamise tõttu on koduostjate fookus järjest rohkem just säästlikkusel, märkis Luminori Baltikumi eraisikute panganduse juht Tanel Rebane, tõdedes samas, et paraku pole energiasäästlikud kodud kõikidele kättesaadavad. 

Tanel Rebane, Luminori eraisikute panganduse juht
Tanel Rebane, Luminori eraisikute panganduse juht Foto: Luminor

 

Teadlikum ostja vaatab täna vaid A- ja B-, harvem ka C-energiaklassi kinnisvara, kuna sellest madalama energiaklassiga korteritel võivad kodulaenule lisanduvad kulutused tõusta väga kõrgele,

märkis Rebane.

Samal ajal võib koduostja otsustada madalama energiamärgisega kortermaja kasuks, teades, et maja hakatakse renoveerima, mille tulemusel tõuseb ka hoone energiasäästlilkkuse tase.

Rebane nentis, et sellist mõtteviisi toetavad omalt poolt ka pangad – näiteks võib energiatõhusa eluaseme ostul kui ka olemasoleva eluaseme energiatõhusaks muutmise korral olla esmane sissemakse alates 10 protsendi tavapärase 20 asemel. Lisatagatise olemasolul väheneb sissemakse isegi kuni 0 protsendini.

„Populaarseks muutunud kõrgema energiamärgisega korteritel on oma hind: kui vaadata hetkel Tallinna keskmist uusarenduses asuvat korterit, siis selle hind on hetkel umbes 260 000 eurot – sellisel juhul räägime umbes 1100-eurosest kuumaksest. Mõistagi pole selline kinnisvara paljudele inimestele kättesaadav ning vaadata tuleb soodsamate alternatiivide suunas,“ ütles Rebane.

Ta selgitas, et kui energiasäästliku korteri ostmine jääb laenuvõimekusest väljapoole, ei tasu meelt heita – nimelt tasub pilku peal hoida ka kinnisvaral, mida on kas plaan lähiajal renoveerida või mis on juba renoveerimise läbinud. Kuivõrd eluhoonete renoveerimine on fookuses ka riiklike toetuste vaates, on võimalused energiatõhususe parandamiseks järjest paremad. 

„Renoveerimise maht peaks Eestis olema oluliselt suurem selleks, et jõuaksime oma elamufondiga niiöelda heasse nimekirja. Riik on küll suurendamas oma panust ja ka renoveerimine on kõrgema energiahinna tõttu tasuvamaks muutunud, kuid pikk tee on veel minna,“ nentis Luminori Baltikumi eraisikute panganduse juht Tanel Rebane. 

Ta märkis, et eramajade segmendis on näha, et enam kui 20 aastat tagasi ehitatud eramajade puhul on küttelahendused selgelt maha jäänud ning vajaksid renoveerimist. „Kui varem ei osatud küttelahendusele nii suurt tähelepanu pöörata, siis kõrgete energiahindade valguses muutus renoveerimine järsult väga populaarseks. Nii on pangad, sealhulgas Luminor, tulnud klientidele poolele teele vastu ja finantseerinud selliste hoonete renoveerimist madalama intressiga.“

Kuivõrd keskkonnateadlikkus puudutab ka ehitusmaterjale ja siseviimistlust, võib Rebase sõnul märgata väiksemaid muutusi ja trende ka arendajate valikutes. Ta märkis, et hetkel hinnas looduslikud materjalid – ka arendajad toovad järjest rohkem välja, millist seinavärvi või puitmaterjali uusarenduse siseviimistluses kasutatud on. „Keskkonnateadlikkus on kindlasti trend, mis on tulnud, et jääda,“ lisas Rebane.

banner right tookuulutus

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!
right banner 2024 est konference
430824810 430800019636154 7356040320163199917 n255