Halvenesid inimeste ootused oma pere ja riigi majandusolukorra väljavaadete osas ja tööturu prognoos, seisab konjunktuuriinstituudi kodulehel.
Veebruaris prognoosib 21% vastanutest, et pere majandusolukord on 12 kuu pärast parem, 51% vastanute hinnangul on olukord sama ja 18% pelgab halvenemist, saldo +1 on 4 punkti madalam eelmise aasta veebruarist ja 5 punkti madalam tänavu jaanuarist.
Eriti tuntavalt langes viimase kuuga optimism riigi majandusolukorra arengute suhtes. 18% vastanute hinnangul on Eesti majandusolukord 12 kuu pärast parem, jaanuaris oli selliseid vastanuid 28%, 36% hinnangul olukord ei muutu ja 33% kardab halvenemist, jaanuaris vastavalt 20%.
Tööturu prognoos halvenes oluliselt, suurenes töötuse kasvu prognoosivate inimeste osakaal - veebruari saldo 35, jaanuaris 15. Samuti kasvasid elanike inflatsiooniootused – saldo veebruaris 20, jaanuaris 3.
Samas püsivad pere rahanduslik olukord ja säästuplaanid head, seega tundub, et esialgu on elanike halvenenud ootuste puhul tegemist reageerimisega viimasel kuul pressis kajastatud halbadele majandusuudistele, nagu suurkoondamised, aktsiiside tõus, olematu majanduskasv ja nii edasi.
Veebruaris hindas 48% peredest, et suudab säästa, 45% tuleb ots-otsaga kokku ja 7% on rahalistes raskustes. 48% küsitletute hinnangul säästavad nad ka järgneva 12 kuu jooksul, aasta tagasi arvas nii 44% vastanutest.
2016. aasta veebruaris on tarbijate kindlustunde kiirindikaator Euroopa Liidus –6.6 ja euroalal –8.8 ja viimase kuuga eurooplaste kindlustunne langes oluliselt, vastavalt 2,4 ja 2,5 punkti.
