16.01.2024 Teisipäev

Konjunktuuriinstituut: kaubanduse osa toidukaupade hinnas kasvab

Eesti Konjunktuuriinstituut viis 2023. aasta lõpus läbi uuringu, milles vaadeldakse toidukaupade hinna jaotust tarneahelas ja nende muutust aastatel 2022–2024; kõige rohkem on uuringu vahearuande järgi toidukaupade hindades kasvanud kaubanduse osa ning langenud tooraine pakkujate osakaal.

Üllatuslik on porgandi hinnatõus.
Üllatuslik on porgandi hinnatõus. Foto: pixabay

Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi tellitud ja Eesti Konjunktuuriinstituut AS-i poolt läbi viidud uuringu esimene osa, mis hõlmab andmeid 2022. aasta esimesest kvartalist 2023. aasta kolmanda kvartalini, näitab üldistatult, et enamus Eesti põllumajandussaaduste turgu iseloomustavate toidukaupade hindadest 2023. aasta esimeses pooles kasvasid ning kolmandas kvartalis pigem stabiliseerusid, teatasid ministeerium ja konjunktuuriinstituut.

2023. aasta keskel, kui sisendhinnad hakkasid langema, tekkis tarbijatel ootus hinnalangusele, kuid sellele ei reageeritud. Kui tootjate ja tööstuste osa toiduainete koguhinnas vähenes, siis kaubanduse osakaal suurenes.

Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi biomajanduse valdkonna asekantsleri Madis Pärteli sõnul on viimase aasta kriiside valguses toidu tootmine ning selle julgeolek prioriteet, mille tõttu on senisest veelgi olulisem usaldus ja koostöö toidutarneahelas toimivates ärisuhetes. "Usalduse ja koostöö üheks aluseks on läbipaistvus. Uuringu eesmärgiks on suurendada tarneahela läbipaistvust ja jälgida hinna jagunemist tootja, töötleja ja kaubanduse vahel," selgitas ta.

Eesti Konjunktuuriinstituudi juht Peeter Raudsepp sõnas, et uuring annab ülevaate toidukaupade viimase kahe aasta hinnamuutustest ning annab tarbijale võimaluse paremini mõista, millest koosnevad toiduainete lõpphinnad. "Aina rohkem on meil vaja, et majandusest räägitaks lihtsalt ning arusaadavalt, sest kuigi maksud, riigieelarve ning ka majandus tervikuna on esiplaanil, jääb puudu lihtsasti mõistetavatest andmetest ja sellest, kuidas need mõjutavad meie inimeste igapäevast toimetulekut või ka toidukorvi," leiab ta.

Uuringu tulemustest selgub, et näiteks kilepiima hind langes tarbijale esimest korda alates 2022. aastast 2023. aasta kolmandas kvartalis, kui liiter maksis 0,83 eurot. Teises kvartalis oli kilepiima hinnaks 0,88 eurot ning esimeses kvartalis 0,86 eurot. Kõige enam on vähenenud piimatootjate osa selles, sest alates 2022. aasta neljandast kvartalist on toorpiima hind langenud üle 20 protsendi 0,39 eurolt 0,31 eurole. Samal perioodil kasvas aga kaubanduse osa kilepiima hinnas üheksa korda, olles tipphetkel 2023. aasta teises kvartalis 11 korda kõrgem, 0,11 eurot, kui näiteks 2022. aasta kolmandas kvartalis, kui jäi 0,01 euro tasemele.

"Viimase aastaga on piimatootjate osa kilepiima lõpphinnast kahanenud tipphetkega võrreldes ligi 16 protsenti. Samal ajal on aga kaubanduse osa kasvanud 10,3 protsenti ja tööstuse osa 4,7 protsenti," märkis Raudsepp. Samas tõi ta välja, et näiteks liitrise purepakendi puhul hinnalangust tarbija jaoks põhimõtteliselt toimunud ei ole.

"Kuid taaskord on kõige rohkem kaotanud piimatootjad ning tõusnud on kaubanduse osakaal. Ainuke suurem erisus piimatoodete puhul on juust Edam, kus kaubanduse osakaal on olnud pikema perioodi jooksul sama ning isegi langenud, kuid samas on tõusnud tööstuse osakaal," lisas Konjunktuuriinstituudi juht.

Teraviljatoodetest on näiteks nisujahu puhul tooraine pakkuja osakaal hinnast langenud ligikaudu kaks korda. Kui 2022. aasta teises kvartalis sai teraviljakasvataja 49,8 protsenti jaehinnast endale, siis 2023. aasta teises kvartalis oli see number vaid 22,6 protsenti, kuigi hinnalangust tarbijale selles ajavahemikus ei toimunud. 2023. aasta kolmanda kvartali seisuga saab nisukasvataja 23,6 protsenti, tööstus ning kaubandus kokku 59,7 protsenti jaehinnast, ülejäänu läheb maksudeks. Üks kilo nisujahu maksis 2023. aasta kolmandas kvartalis 1,29 eurot.

Raudsepa sõnul toimus küll 2023. aasta kolmandas kvartalis eestlaste lemmiktoidu, kartuli, hinnatõus teise kvartali 0,68 eurolt kilo kohta 0,84 euroni, kuid jaehinna jagunemine on võrreldav eelnevate perioodidega, kus tootja saab 44–51 protsenti ning kaupmees 32–39 protsenti jaehinnast.

Mõnevõrra üllatav on tema hinnangul aga näiteks porgandi hinnatõus 2023. aasta esimese kvartali 0,57 eurolt kilo kohta 0,93 euroni kilo kohta kolmandas, sest kui tootjate hinnatõusud järgivad igal aastal sarnast mustrit, siis juba möödunud aasta keskel tõusis oluliselt kaubanduse osa nende hinnas, tõustes 0,13 euro pealt kilost 0,39 euroni.

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!
right banner 2024 est konference
430824810 430800019636154 7356040320163199917 n255