Vaatamata Eesti osade suuremate kaubanduspartnerite majanduse loiule taastumisele, paraneb meie üldine välisnõudlus sel ja järgmisel aastal ning annab koos ekspordi ja investeeringute kasvu kiirenemisega jõudu juurde tugevamaks majanduskasvuks. Eelmisel aastal 1 protsendini aeglustunud majanduse reaalkasv kiireneb sel aastal 3 protsendini ning järgmisel aastal 3,7 protsendini, selgub Swedbank Economic Outlookist.
Maailmamajanduse kasv sellel ja järgmisel aastal kiireneb. Tegemist on siiski ebaühtlase arenguga. Kasvu väljavaadet iseloomustab üksikute suurte majanduste head tulemused, kuid paljude teiste jätkuvad raskused. See viib hulga vastuoluliste arengusuundadeni, mis panevad rahapoliitika kujundajate osavuse proovile, teatas pank.
Samal ajal on kerkimas murettekitavad riskid tööturult. Kuigi tööpuudus aegamööda väheneb, on ettevõtetel raskusi personali leidmisel. See avaldab survet palkade tõstmiseks. Kuna tööjõupuudus jääb püsima, samal ajal kui nõudlus tööjõu järele suureneb, ei nõrgene lähiajal ka surve palkade kiireks tõstmiseks. Kiiresti kasvanud tööjõukulud võivad vähendada ettevõtete konkurentsivõimet välisturgudel ning vastupanuvõimet ootamatutele finantsraskustele. Seetõttu on tootlikkuse suurendamine aga ka palga- ja tootlikkuse parema tasakaalu saavutamine oluline.
Käesoleval ja järgmisel aastal kodumajapidamiste kasutatava tulu kasv aeglustub, mis peaks eratarbimise kasvu veidi kärpima. Eratarbimise panus majanduskasvu püsib küll suurim, kuid see hakkab tasapisi vähenema investeeringute mõju suurenemise tõttu. Investeeringute ja eratarbimise parem tasakaal toetab majanduse jätkusuutlikumat kasvu.
Inflatsioon aeglustub sellel aastal 2,6 protsendini, kuid kiireneb järgmisel aastal 2,9 protsendini. Mõõdukat inflatsiooni toetavad soodsad arengud väliskeskkonnas. Transporditeenuste hindade langus jätkub, kuna maailmaturu nafta hind eurodes arvestatuna Swedbanki prognoosi järgi alaneb. Toiduainete hinnad maailmaturul peaksid sel aastal samuti alanema, kuid järgmisel aastal ootab pank nõudluse kasvades ja varude vähenedes globaalsete toiduhindade tõusu.
Tarbijahindade kasv aeglustub 2014. aastal osaliselt ka seetõttu, et eelmisel aastal mõjutas inflatsiooni olulisel määral elektrituru avanemise järel toimunud elektri hinnatõus. Samal ajal tugevnevad kodumaised hinnasurved, kuna kiire palkade kasv tõstab ettevõtete tööjõukulude suurenemise kaudu teenuste hindu. Kiiresti kasvavad sissetulekud ja tarbijate optimism võimaldavad ettevõtetel tõsta hindu sektorites, kus nende konkurentsipositsioon seda võimaldab.
