04.08.2015 Teisipäev

Spetsialist: kaubakeskuste arendamine toob väiksemad kasumid

Spetsialist: kaubakeskuste arendamine toob väiksemad kasumid
Spetsialist: kaubakeskuste arendamine toob väiksemad kasumid PM
Kinnisvarabüroo Uus Maa analüütiku Igor Habali sõnul pole suurte kaubakeskuste arendamine pärast Ülemiste keskuse laiendamist peatunud ning see toob kaasa jaepindade üürihinna languse ning arendajatele väiksemad kasumid.

"Kui pärast Ülemiste keskuse viimast laiendamist tekkis mõnedel lootus, et nüüd on suuremate, tervet linna teenindavate kaubanduskeskuste arendamisega mõneks ajaks kriips peal, siis nii siiski ei ole läinud. Arvestades sellega, et selliste ostukeskuste üüripindadel on vakants nullilähedane ning külastajatest ei paista puudust olevat, on paljud arendajad näinud võimalust sinna turule trügida," kirjutab Uus Maa kinnisvarabüroo äripindade analüütik Igor Habal kinnisvarakommentaaris.

"Siiski ei tasu unustada, et pikas perspektiivis jääb väheneva rahvaarvu tingimustes jaemüügi kasv pigem mõõdukaks, mis tähendab, et sisuliselt jagatakse uute keskuste väljaarendamisel senine ostjaskond lihtsalt rohkemate kaupluste peale laiali. See tähendab omakorda väiksemaid kasumeid, langevaid üürihindu ning vakantsusriski," lisas ta.

Habal rääkis veel, et mõnevõrra võib neid ohte leevendada see, kui kaubanduskeskused suudaksid pakutava toote näol eristuda ehk tooksid oma poodidesse tugeva brändituntusega kaubamärke, mis ei ole Eestis esindatud või on liiga vähe esindatud. "Vastasel korral täituvad kaubanduskeskused uuesti samade kauplustega, mis lõppkokkuvõttes konkureerivad iseendaga," märkis Habal.

Büroopindade turg on Habali hinnangul muutunud üürnikukesksemaks, mistõttu peab arendaja, kes on ehitamas kaasaegset, hea sisekliimaga, madalate küttekuludega energiatõhusat hoonet, olema valmis kompromissideks nii hinna kui ka ruumide võimaliku ümberkujundamise osas. "Uute ja moodsate büroopindade pealetulek on löögi alla seadnud vanemate pindade omanikud, kes on sunnitud üürnike hoidmiseks oma pindadel tegema kompromisse hinna ja ruumiplaneerimise osas," märkis analüütik.

"Tööstus- ja laopindade turul on võrreldes kaubandus- või büroopindadega olnud areng stabiilsem, kuigi ka siin on kohati tunda, et nõudlus ja pakkumine on saavutanud tasakaalu. Uusarenduste rajamine on koondunud olemasolevatesse tööstuspiirkondadesse, kus on plussideks väljakujunenud hästi toimiv infrastruktuur, klientide-koostööpartnerite lähedus, tööjõu kättesaadavus ja ligipääs," rääkis ta.

Habali sõnul oli 2015. aasta esimene poolaasta ärikinnisvaraturul aktiivne. "Tootmis- ja ärimaaga sooritatud ostu-müügitehingute hulk moodustas Harjumaal esimesel poolaastal enam kui 180 miljonit eurot, mida on ligi kaks korda rohkem kui eelmise aasta samal perioodil," märkis analüütik.
"Investeeringuturu kõrval elavnes juba eelmisel aastal ehitussektor, mis hooneteks realiseerub suuremas mahus sel aastal. Ehkki turuloogika järgi järgneb eluhoonete tõusule kasv ärikinnisvaras, ei saa me sarnaselt elukondliku kinnisvaraga ka ärikinnisvara puhul buumist rääkida – nii anti Harjumaal äriotstarbelistes hoonetes esimesel poolaastal kasutusse ligi 260 000 ruutmeetrit suletud netopinda ehk umbes sama palju kui 2012. aastal, kuid vähem kui 2013. aastal," sõnas ta.

Toetajad

Suno 365 logo 10 Uku tarkvara

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes