"Riigieelarvet koostades arvestatakse võimalike muudatustega. Samas ei too allahindlus otseseid muutusi ettevõtte igapäevases äritegevuses, ei mõjuta rahavoogusid ega olemasolevate laenukohustuste täitmist," ütles Sester BNS-ile.
"Eesti Energia varade allahindamise peamine põhjus on madalad hinnad energiaturgudel. Energiaettevõtted üle kogu maailma hindavad täna varasid ümber. Auvere uus elektrijaam ise alles sisuliselt alustab tööd. Kui palju see tegelikult tulu teenib, selgub järgneva 20-30 aasta jooksul," ütles Sester.
Vara allahindlus on Sesteri sõnul eelkõige raamatupidamisreeglite küsimus – vara peab olema arvel hetke turuolukorda arvestavas väärtuses. "Vastavalt rahvusvahelise finantsaruandluse standardile hindab Eesti Energia juhatus ettevõtte varasid iga aruandlusperioodi lõpus. 2013. aastal hinnati Eesti Energia varasid katteväärtuse testi tulemusena alla 63,3 miljoni euro väärtuses."
"Eesti Energia peab konkurentsis püsimiseks muutlikel energiaturgudel hakkama saama ja muutustele kiiresti reageerima," märkis rahandusminister. "Külmad ilmad aasta alguses ja sellega seoses kasvanud elektrinõudlus on toonud ka viimase 25 aasta elektritootmise rekordid ning Eesti Energia on hulgaliselt Narva elektrijaamades ja enda teistes tootmisüksustes toodetud elektrit börsile müünud," lisas ta.
Eesti Energia teatas teisipäeval, et hindab madalatest energiahindadest tingituna Auvere elektrijaamaga seotud varasid alla 39,6 miljoni euro ulatuses ja Utah' projektiga seotud varasid 26 miljoni euro ulatuses.
