„Eesti majanduse taastumine kriisi järel on olnud kiire, kuid praegu on tähtis küsimus, millised poliitikad toetaksid majanduse arengut suurema tootlikkuse suunas,“ ütles Ross pressiteate vahendusel.
Investeeringute ja ekspordi kasvades on Rossi sõnul oodata Eesti majanduskasvu kiirenemist. Siiski mõjutavad Eestit kui väikest avatud majandust väliskeskkonna riskid ja jätkuv vajadus struktuurseks muutuseks tööstuses ja teeninduses.
Ida-Euroopa võrdluses on Eesti palgatase üks kõrgemaid. Eesti ekspordist moodustab kõrgtehnoloogia suurema osa kui Läti või Leedu ekspordist.
Möödunud aastal Eestist välja rännanud inimeste arv peaaegu võrdsustus Eestisse sisse rännanud inimeste arvuga, märkis Ross ettekandes. Sealhulgas on selgelt kahanenud väljaränne üldiselt ja Soome väljarändajate arvu vahe Soomest Eestisse rännanud inimeste arvuga.
Helsingis peetava Soome-Eesti Kaubandusühingu seminari teema on „Eesti rahvamajanduse väljavaated ja meie maade ühine akadeemiline tööturg“ ning asekantsler Rossi ettekanne käsitles Eesti majanduse arengust praegu ja lähiaastatel.
