Riigikontroll avaldas kolmapäeval kaheksa auditit, mis käsitlevad Euroopa Liidu toetuste rolli Eesti riigi erinevates toimimisvaldkondades, ja neid kokku võtva aruande. Riigikontroll toob välja, et riigil on ülesandeid ja tegevusi, mille rahastamiseks on riigi omatulude asemel kasutatud osaliselt Euroopa Liidu toetusraha.

Rahandusministeerium ei pea vajalikuks eraldi strateegia koostamist, valmistumaks ette EL-i toetuste kahanemiseks, kuna ministeeriumi kinnitusel lahendatakse toetuste vähenemisega seotud küsimused eelarve käigus.

Riigikontroll toob esile, et peamine ei ole toetuste vähenemiseks valmistumise vorm, vaid et seda tehtaks sisuliselt, läbimõeldult ning läbipaistvalt. Riigikontroll ootab, et järgmises, aastaid 2019–2022 puudutavas riigi eelarvestrateegias esitaks rahandusministeerium üksikasjaliku selgituse ning aja- ja tegevuskava, kuidas ja milliste protsesside raames Euroopa Liidu toetuste tõenäoliseks vähenemiseks valmistutakse.

Üheks EL-i rahadest sõltumise näiteks on riigi teedevõrgu arendamine, mida finantseeritakse aastatel 2014–2020 ligikaudu 36 protsendi ulatuses EL-i toel. Samuti on peamiselt EL-i toetustest rahastatud töövõimereformi elluviimist ning finantseeritakse mitmete tööturuteenuste pakkumist. Ettevõtluse ja regionaalarengu rahaline toetamine toimub ligikaudu 85–90 protsendi ulatuses EL-i fondidest.

EL-i toetuste vähenemise korral loodavad ministeeriumid, et vajalikud tegevused viiakse ellu riigi muudest tuludest. Tegevusi, millega jätkamist ministeeriumid ka järgmisel eelarveperioodil vajalikuks peavad, rahastatakse praegusel perioodil EL-i toetustest 3 miljardi euro ulatuses.

EL-i toetustest finantseeritavate ja ka edaspidi vajalike tegevuste rahastamise oluline vähenemine puudutaks ministeeriumide hinnangul paljusid riigi ülesandeid ja eesmärke.

Riigi vajadusi, võimalusi ja kuluvalikute alternatiive kahanevate välistoetuste korral tuleb analüüsida ning käsitleda terviklikult ja arusaadavalt. Laiapõhjalisemaks prioriteetide seadmiseks tuleks Euroopa Liidu järgmise eelarveperioodi planeerimisse kaasata ka riigikogu.

Novembri algul riigikogule esitatud riigikontrolli aastaaruanne tõi välja, et riik peaks valmistuma olukorraks, kus uuel eelarveperioodil eurotoetused vähenevad – rahandusministeeriumi hinnangul Brexiti mõju arvestamata ligi 40 protsenti ehk 1,5 miljardi euro võrra.

Eelarveperioodil 2014–2020 toetab Euroopa Liit Eestit struktuuri- ja investeerimisfondidest 4,4 miljardi euroga. Sellest ligi 3,5 miljardit läheb ühtekuuluvuspoliitika toetustena näiteks hariduse, ettevõtluse, transpordi, infoühiskonna ja keskkonnavaldkonna arendamiseks ning ligikaudu 900 miljonit eurot põllumajandus- ja kalandusvaldkonna toetamiseks.

Viimase kümne aasta jooksul on keskmiselt ligikaudu pool valitsussektori investeeringuist ja ligi 11 protsenti Eesti riigieelarve kuludest tehtud välistoetuste abiga, peamiselt Euroopa Liidu toel.