02.06.2022 Neljapäev

Riigihangete kord vajab sanktsioonidele vastavaks kohendamist

Riigikogu majanduskomisjonis on arutlusel riigihangete korda muutev seaduseelnõu, mille üheks põhifookuseks on riigihangete seaduse kohandamine selliselt, et Eestis oleks võimalik rakendada nii rahvusvahelisi kui ka Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud sanktsioone.

Vajadus muudatuste järele on eeskätt seotud erinevate sanktsioonidega.
Vajadus muudatuste järele on eeskätt seotud erinevate sanktsioonidega. Foto: pixabay

Muu hulgas näeb eelnõu ette võimaluse lõpetada täitmisel olev hankeleping olukorras, kus lepingu täitmise jätkamine kujutaks endast sanktsiooni rikkumist, kirjutab Eesti Kaubandus-Tööstuskoda.

Vajadus muudatuste järele on eeskätt seotud erinevate sanktsioonidega. Ehkki Euroopa Liidu poolt seatud sanktsioonid on vormistatud määrusena, mis seetõttu kohaldub liikmesriikidele automaatselt, on selguse huvides vaja kajastada neid muudatusi ka riigihangete seaduses. Samuti on selguse huvides eelnõus mainitud, et hankelepingu sõlmimine ei tohi rikkuda Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud sanktsioone – hetkel kehtivas seaduses ei ole Vabariigi Valitsuse sanktsioonid sõnaselgelt välja toodud, kuid praktikas tuleb siiski arvestada nendega ka praegu. 

Olulisemad muudatused 

Vastavalt eelnõule võivad hankijad juhul, kui neil on tekkinud selles osas põhjendatud kahtlused, hakata nõudma pakkujatelt kinnitusi selle kohta, et nendega hankelepingu sõlmimine ei ole vastuolus kehtivate sanktsioonidega. Eelnõust ega ka seletuskirjast ei tulnud aga piisavalt selgelt välja, kas kohustus nõuda kinnitusi piirdub vaid pakkujatega või laieneb ka nende tarnijatele ning allhankijatele või ka omakorda tarnijate tarnijatele, allhankijate allhankijatele ja nõnda edasi. Seetõttu asus koda seisukohale, et eelnõu seletuskirja tuleks täiendada selgitusega, kui kaugele nimetatud ahelates ulatub hankija kohustus nõuda kinnitusi sanktsioonidele vastavuse kohta. 

Lisaks näeb eelnõu ette, et pakkuja või taotleja tuleb kõrvaldada riigihankemenetluselt, kui temaga lepingu sõlmimine rikuks sanktsiooni. Praeguse sõnastuse kohaselt tuleb pakkuja või taotleja kõrvaldada vaid juhul, kui talle või tema juhatuse liikmele on seatud sanktsioonid. 

Eelnõu annab hankijale ka võimaluse hankeleping selle täitmise ajal üles öelda, kui hankelepingu täitmise ajal ilmneb mõni riigihankemenetlusest kõrvaldamise alus, näiteks olukorras, kus täitjale või tema tootele või teenusele seatakse sanktsioonid. 

Eelnõu jõustumise aega tuleb edasi lükata 

Sarnaselt teiste eelnõu osas arvamust avaldanud organisatsioonidega tõi kaubanduskoda oma arvamuses välja, et kuivõrd Riigikogu teisel lugemisel oleva eelnõu osas oli tagasiside andmise tähtajaks 25. mai, ei ole realistlik, et eelnõu saaks jõustuda juba 1. juunil, sest eelnõu peab läbima Riigikogus ka kolmanda lugemise. Seetõttu tegi koda ettepaneku lükata eelnõu jõustumise aeg hilisemaks. 

Eelnõu täpne jõustumisaeg ei ole hetkel teada. Eelnõuga saab lähemalt tutvuda SIIN

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!