30.11.2020 Esmaspäev

Rahandusministeerium: uus laine võib töötuid juurde tuua

Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütiku Madis Abeni sõnul ei ole töötuse kasvu prognoosid seni realiseerunud, kuid nakatumise uus laine võib seda muuta.

Üle 5000 töötaja on kaotanud majutus-toitlustussektor ning töötlev tööstus.
Üle 5000 töötaja on kaotanud majutus-toitlustussektor ning töötlev tööstus. Foto: pixabay

Statistikaameti andmetel vähenes kolmandas kvartalis sisemajanduse koguprodukt (SKP) võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 1,9 protsenti.

"Aastane majanduslangus pidurdus kolmandas kvartalis sarnaselt teiste riikidega ka Eestis ja meie majanduse maht oli eelmise aasta sama ajaga võrreldes 2 protsenti väiksem. Olukord tööturul paranes kevadega võrreldes pea kõigil tegevusaladel ja eriti majutuses-toitlustuses," ütles Aben pressiteates.

Analüütik märkis, et pärast eriolukorra piirangute lõdvenemist paranes majandususaldus nii Eestis kui ka mujal kiiresti ning paljudes valdkondades võis normaalne majandustegevus taastuda.

"Majandusaktiivsuse taastumise kiirus isegi üllatas ja kevadised prognoosid majanduse edasise käekäigu kohta osutusid liiga pessimistlikuks. Väikeste naaberriikide majandused arenevad enamasti sarnases rütmis, mistõttu ei erine meie käekäik oluliselt naabrite omast. Eesti 2-protsendiline majanduslangus on veidi väiksem kui Lätis ja põhjanaabritel, Leedul on läinud natukene paremini," ütles ta.

Kuna piiriülene liikumine oli ka suvel pärsitud, siis jäi Abeni sõnul sarnaselt teise kvartaliga saamata olulisel määral turismitulu. "Eelmise aasta kolmanda kvartaliga võrreldes vähenes meie reisiteenuste eksport kahe kolmandiku võrra ja kogu aasta arvestuses jääb välisturistide Eestis kulutatud raha umbes miljardi euro võrra mullusest väiksemaks," nentis ta.

Ta lisas, et peaaegu samas proportsioonis on vähenenud ka Eesti turistide kulutused välismaal, millest suur osa on kogunenud elanike hoiuarvetele.

Kuna välisturistid toovad Eestisse rohkem raha, kui Eesti inimesed välismaal kulutavad, siis on piiride sulgemise netomõju meie majandusele selgelt negatiivne,

märkis analüütik.

Aben tõi välja, et sarnaselt teise kvartaliga olid ka kolmandas kõige suuremad kaotajad majutuse ja toitlustuse sektori töötajad. "Kui teises kvartalis kompenseeris töötasu hüvitis olulise osa 40 protsenti vähenenud palgatulust selles sektoris, siis kolmandas kvartalis seda kompensatsiooni polnud ja 20-protsendilise palgatulu langusega pidid töötajad toime tulema olemasoleva sotsiaalkindlustuse toel," sõnas ta.

Olukorra teeb tema hinnangul selle valdkonna töötajate osas keerulisemaks suur varimajanduse osakaal, mistõttu on tegelike sissetulekute langus seal ilmselt statistikas kajastuvaga võrreldes suurem. "Oluline palgatulu langus jätkus ka ehituses ja transpordisektoris, tervikuna kahanes töötajate palgafond 1 protsenti," ütles Aben.

Operatiivse ülevaate majanduses toimuvast annab Abeni sõnul töötamise register ja selle järgi oli seal kolmanda kvartali alguses registreeritud pea 23 000 töötajat vähem kui aasta varem.

Suve jooksul paranes olukord tööturul mõnevõrra ja kvartali lõpus oli töötajate arvu aastane langus taandunud 16 000 peale, kus see on olnud stabiilselt kuni viimase ajani. "Üle 5000 töötaja on kaotanud majutus-toitlustussektor ning töötlev tööstus," lisas ta.

Analüütik nentis, et majanduspotentsiaali realiseerimiseks täies ulatuses on hädavajalik edukas vaktsineerimine, mille suhtes on olemas põhjendatud ootus, ning tõhusad riiklikud kriisimeetmed.

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!