Pühade tõttu oli äritegevus eurole ülemineku kahel esimesel päeval tavapärasest tagasihoidlikum. Komisjoni uuringu kohaselt tegid laupäeval, 1. jaanuaril sisseoste 36% ja pühapäeval 54% küsitletutest, samal ajal on tavalisel tööpäeval see näitaja 60–70%.
Enamik inimesi, kes tegi nädalavahetusel sisseoste sularahas, kasutas Eesti kroone, et vabaneda vanast vääringust kaupluses ning mitte minna panka raha vahetama.
Tänu piisavale sularahavarule sai väga suur osa jaemüüjatest vahetusraha tagasi anda täielikult eurodes. Komisjon märkis oma teates, et pankades ja jaekaubanduses ei ole täheldatud suuremaid probleeme.
Komisjoni teise, 30. detsembril korraldatud uuringu kohaselt oli suurel osal eestlastest euro sularaha taskus juba kaks päeva enne uuele vääringule üleminekut. Pooltel inimestel olid olemas euro pangatähed ja rohkem kui 60 protsenti hoidsid rahakotis euromünte, mille nad olid saanud välisreisidelt või vahetanud pangas või postkontoris. Komisjoni sõnul aitas euro sularaha laialdane valdamine juba enne 1. jaanuari sujuvale üleminekule oluliselt kaasa.
BNS
