16.10.2020 Reede

Pangakaardipettused viisid poolteist miljonit

Eesti Panga makse- ja arveldussüsteemide osakonna spetsialisti Airi Uiboaidi sõnul toimus Eesti pangakaartidega 2018. aastal 15 300 kaardipettust ning pettuste tagajärjel kaotati 1,5 miljonit eurot.

Spetsialisti sõnul tehakse Eesti pangakaartidega pettusi vähe.
Spetsialisti sõnul tehakse Eesti pangakaartidega pettusi vähe. Foto: pexels

"Kaarditehinguid tehti samal ajal 374 miljonil korral ja nende koguväärtus oli 12,6 miljardit eurot," kirjutas Uiboaid keskpanga blogiartiklis ja märkis, et nii nagu kogu Euroopas, kasvasid ka Eestis pangakaardipettused enam kui kaarditehingud, kuid Eesti pangakaartidega tehtud pettuste 18-protsendine aastakasv on siiski väiksem kui Euroopas keskmiselt, kus vastav protsent on 25.

Spetsialisti sõnul tehakse Eesti pangakaartidega pettusi vähe. "Pettuste osatähtsus tehingute koguarvus on ligi kuus korda väiksem kui ülejäänud Euroopas keskmiselt. Eestlased on harjunud ostude eest kaardiga tasuma ning me oleme 272 tehinguga aastas inimese kohta Ühendkuningriigi, Taani, Hollandi ja Rootsi järel Euroopas ühed aktiivsemad kaardikasutajad," tõdes Uiboaid.

"Eesti pangakaartidega tehtud pettuste määr on aga võrdväärne selliste riikide omadega, kus kaardimakseid tehakse oluliselt vähem või lausa väga vähe. Eestis moodustasid pettused 2018. aastal kaarditehingute koguarvust 0,004 protsenti ja kaarditehingute koguväärtusest 0,014 protsenti," tõi spetsialist välja.

Ta lisas, et ülejäänud Euroopas oli pangakaardipettuste osakaal kogutehingutes samal ajal 0,023 protsenti ja pettuste tagajärjel kaotati 0,037 protsenti tehingute koguväärtusest.

"Samuti on kaardipettust kogenud Eesti inimeste arv võrreldes muu Euroopaga jätkuvalt väike – tuhande elaniku kohta koges 2018. aastal kaardipettust 12 inimest, seevastu Euroopas keskmiselt 40 inimest," ütles Uiboaid ja märkis, et enim inimesi langes pettuse ohvriks Ühendkuningriigis – 123 inimest tuhandest – ja Prantsusmaal – 101 inimest tuhandest.

Uiboaidi sõnul toimub enim kaardipettusi välismaistes e-poodides osteldes. "Kaardipettuste puhul räägime me esiteks pettuslikest tehingutest, mis on tehtud füüsiliste kaartidega. Need võivad olla näiteks võltsitud või varastatud pangakaartidega sularaha väljavõtmine või makseterminalis maksmine,"

tõi spetsialist välja.

Teiseks tehakse pettuslikke tehinguid ka nii-öelda kaugelt, ilma pangakaarti füüsiliselt kasutamata. Sel puhul on kurjategijad kaardiandmed enda valdusesse saanud ja teevad lubamatult veebis tehinguid, tehes muu hulgas oste e-poodidest,

nentis Uiboaid.

Ta lisas, et vaadates, kuidas Eestis pangakaardipettusi toime pannakse, ei erine see eriti ülejäänud Euroopast. "Eesti pangakaartidega toime pandud pettustest moodustavad lõviosa ehk 87 protsenti internetipettused. 8 protsenti toimub sularahaautomaati kasutades ning vaid 4 protsenti makseterminali kaudu," märkis Uiboaid.

"Kui internetis pandi toime üks pettus iga 1300 kaardimaksena tehtud e-ostu kohta, siis võrdlusena esines üks pettus iga 35 000 sularahaautomaadi kasutamiskorra kohta ning üks pettus 410 000 makseterminalis tasumise kohta," tõi Uiboaid välja.

Spetsialisti sõnul on seega internet võrreldes teiste kaardimaksekanalitega kõige riskantsem pangakaardi kasutamise koht. "Siinkohal on oluline meeles pidada, et öeldu puudutab ennekõike piiriüleseid, välismaistelt kaupmeestelt tehtud e-ostusid. Eesti kaupmeestelt tehakse e-ostud suures osas turvalise pangalingi kaudu, mis suunab e-ostleja internetipanka end tuvastama," tõdes Uiboaid. Ta märkis, et tänavu 31. detsembril jõustub internetis tehtavate kaardimaksete turvalisuse tõstmiseks kaarditehingutele tugeva autentimise nõue. "Pettuste vähendamiseks on vajalik pankade, e-kaupmeeste ja kaardiorganisatsioonide koostöö. Eestis on pankade väljastatud pangakaardid juba liidetud turvaliste ostude programmiga 3-D Secure," tõi Uiboaid välja.

Spetsialisti sõnul on turvaliste e-ostude tagamiseks vaja, et e-kaupmehed kogu Euroopas selle programmi juurutaksid. "2020. aasta lõpust peavad kõikide e-poodide kaardimakselahendused põhinema 3-D Secure protokollil," ütles Uiboaid.

Uiboaidi sõnul täiendab 3-D Secure internetis kaardiga maksmise protsessi ostjalt lisakinnituse küsimisega, paludes tal end tuvastada kas näiteks mobiiltelefonile saadetava koodi abil, mis kinnitab, et ostja on tõepoolest kaardi omanik, või kasutades mõnda muud, näiteks panga pakutavat autentimisviisi.

Euroopa Keskpank avaldas kaardipettuste aruande tänavu augustis. Pettuste andmed on 2018. aasta kohta, kuna Euroopa pangakaardiväljastajatelt ehk pankadelt kaardiorganisatsioonidele ja viimastelt Euroopa Keskpangale esitatavate pettuse andmete kogumine ja töötlemine on pikaajaline protsess.

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes