11.11.2022 Reede

Nestor: Eesti majandus elab lühiajalise madalseisu üle

SEB värske majandusprognoos ennustab Eesti majandusele 2023. aastaks tillukest kasvu, mis panga majandusanalüütiku Mihkel Nestori sõnul väljendab ennekõike optimismi majanduse vundamendi tugevuse osas.

Mihkel Nestor, SEB majandusanalüütik
Mihkel Nestor, SEB majandusanalüütik Foto: erakogu

"Ehkki pilved majanduse kohal näivad aina tumedamaks muutuvat, siis Eesti 2023. aasta SKP-ennustus kuigi palju ei muutunud. Kui varasemalt ootasime järgmiseks aastaks marginaalset 0,5-protsendist majanduskasvu, siis nüüd veel grammi võrra vähem – 0,3 protsenti," märkis Nestor.

Tänases keskkonnas tuleb analüütiku sõnul ka 0,3-protsendist kasvu pidada pigem optimistlikuks stsenaariumiks. "Seda eriti kontekstis, kus meie peamisetele kaubanduspartneritele, Soomele ja Rootsile ennustatakse, küll samuti tillukest, majanduslangust. Liigub ju Eesti majandus reeglina heas kooskõlas naabrite omaga ja kui läheb kehvasti neil, peaks sama ootama ka meid. Õnneks mõjutavad Eesti majandust ka teised tegurid," märkis ta.

Mis puudutab Eesti eksportijate väljavaadet Põhjalas, siis on Nestori hinnangul olukord hapu juba praegu. "Viimane väliskaubandusstatistika septembri kohta näitas eurodes mõõdetuna küll 14-protsendist kasvu, ent seda olukorras, kus ekspordi hinnaindeks kasvas 23 protsenti. Püsihindades ehk mahu järgi mõõdetuna tähendab see järelikult kaubaekspordi olulist kukkumist," tõdes analüütik.

Ekspordi kahanemise peamine põhjus on madalseis Põhjamaade kinnisvaraturgudel. Kuni intressimäärad olid nullilähedased, tundus raha paigutamine kinnisvara alla vägagi ihaldusväärne ja tulu oli võimalik teenida kinnisvara välja üürimiselt, ent peamine lootus oli pandud selle väärtuse kasvule. Kui siiani on see panus end ka õigustanud, siis septembriks olid eluasemehinnad võrreldes märtsis saavutatud tipptasemega kukkunud Rootsis 11 protsenti ja pealinnas Stockholmis pisut enamgi.

"Eriti keeruliseks muudab väljavaate see, et kinnisvaraturg on tuure maha tõmmanud mitte ainuüksi Rootsis, vaid ka Soomes ja Norras. Taoline väljavaade on väga nukker mitmete Eesti eksportivate ettevõtete jaoks, sest näiteks mööbli ja valmismajade puhul moodustasid need kolm riiki veel mullu enam kui poole kogu ekspordimahust," nentis Nestor.

Selles kontekstis on Eesti prognoositava majanduskasvu taga Eesti majanduse enda tugevus. "Need, kes otsivad täna toimuvast paralleele eelmise suure majanduskriisiga, peavad rängalt pettuma – neid sisuliselt ei leidu. Omaaegsest võõra laenuraha abilt toimunud ületarbimisrallist ei ole mingit märki. Kui 2008. aasta tipphetkel ületas Eesti residentide laenuportfell nende pangahoiuseid 80 protsendi võrra, siis täna on meil raha kontodel oluliselt rohkem, kui on välja antud laenusid. Kellele nii vanad võrdlused ei sobi, siis on viimased kaks aastat toonud kaasa täiendava jõulise hoiuste kasvu, mis jätab meile eesseisva keerulise ajaga toime tulemiseks korraliku puhvri," selgitas analüütik. 

Ta märkis, et lisaks säästudele kasvavad endiselt kiiresti ka palgad – maksu- ja tolliameti andmetel oli keskmine töötasu septembris 12,3 protsenti suurem kui mullu. Septembris suurenes ka hõive, mistõttu oli kogu palgafondi kasv üle 14 protsenti.

"Tõsi, viimased nädalad on toonud teateid koondamistest, kuid kindlasti ei saa öelda, et see oleks laiapõhjaline. Hetkel tunnetab nõudluse ja seega tööjõuvajaduse langust ennekõike ikkagi tööstus, eriti just ettevõtted, kelle äri hõlmab Põhjamaade ehitusturgu. Viimase konjunktuuriuuringu põhjal oli tööstus ka ainus sektor, kus ollakse tulevase tööjõuvajaduse osas selgelt pessimistlikud. Ehituse ja jaekaubanduse tööjõuvajaduse indeksid on küll negatiivsed, ent väikeses ulatuses. See-eest on teenindussektoris endiselt palju rohkem neid ettevõtteid, kes soovivad värvata, kui neid, kes plaanivad töötajate arvu vähendada," tõi analüütik välja. 

Teeninduse jätkuv tööjõuvajadus iseloomustab ka seda, miks Eesti majandus lühikese kriisi üle elab – raha on palju, tööd teha soovijad on tööl ja ilma sissetuleku kaotuseta ei hakka keegi oma tarbimist oluliselt vähendama,

lisas ta.

Nestor tõdes aga, et 0,3-protsendise kasvu realiseerumine on siiski ebakindel ja riskistsenaariumid palju hullemad. "Praegune prognoos on asetatud lootusele, et meie kaubanduspartnerite majanduslangus ei kesta liialt kaua ja ei ole liiga sügav. Sisetarbimise toel suudame me üle elada vaid lühikese perioodi. Kindlasti on riskiks ka praeguste koondamiste laienemine tööstussektoris," leiab analüütik, märkides, et mullu oli selles sektoris hõivatud 18 protsenti Eesti töötajatest ja suuremahuline koondamine ja sissetuleku kaotus kanduks sealt edasi teistesse sektoritesse.

"Teisalt on paljude euroala riikide võimekus langusega toime tulla oluliselt piiratum kui meil. Seega jääme lootma, et teistel hakkab valus enne meid ja rahakotirauad lastakse keskpanga poolt jälle valla. Iseasi, kui kaugele see meid siis järgmisest kriisist viib," võttis Nestor kokku. 

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!
right banner 2024 est konference