Esmaspäeval avalikustasid mitmed suured rahvusvahelised organisatsioonid oma prognoosid Eesti majanduse kohta. IMFi delegatsioon andis presskonverentsi, kus tutvustati nii majandusprognoosi kui ka oma poliitikasoovitusi. IMFi vaates kasvab Eesti majandus sellel aastal ühe protsendi jagu. Lisaks IMFi majandusprognoosile avalikustas oma kevadprognoosi ka Euroopa Komisjon, kelle vaates kasvab Eesti majandus sellel aastal 1,1 protsenti.
Euroopa Komisjon kärbib majandusprognoose
„Kui paneme siia kõrvale Eesti Panga prognoosi, mis oli 1,5 protsenti, ning rahandusministeeriumi prognoosi, mis oli 1,7 protsenti, siis on välismaised prognoosijad märksa pessimistlikumad. Tõele au andes tuleb mainida, et rahandusministeeriumi kriisistsenaariumi järgi võib Eesti majandus sellel aastal kasvada 1,3 protsenti. Bigbank pakkus käesoleva aasta jaanuaris Eesti tänavuseks majanduskasvuks 0,9 protsenti. Kui nüüd natuke üldistada, siis võib öelda, et mida hiljutisemad prognoosid on, seda pessimistlikumad nad ka on,“ rääkis Eamets.
„Kui vaatame Euroopa Komisjoni prognoosi meie naabrite majanduse kohta, siis võime näha sama tendentsi. Veel aasta alguses prognoositi Läti majanduskasvuks kaks protsenti, kuid aprillis välja käidud valitsuse kevadprognoos oli tagasihoidlikum ehk 1,2 protsenti. Euroopa Komisjon näeb selle aasta Läti majanduskasvuks 0,5 protsenti,“ jätkas Eamets.
Soome sisemajanduse kogutoodangu kasvuks pakuti aasta alguses 1,5 protsenti, Euroopa Komisjoni värskes prognoosis nähakse Soome majanduskasvu samas suurusjärgus nagu ka Eestis ehk üks protsent. „Suure muutuse on läbi teinud ka Rootsi majandusprognoos. Kui aasta alguses oldi optimistlik ning ennustati 2,5-protsendist majanduskasvu, siis Euroopa Komisjoni värske prognoos näeb Rootsi majanduskasvuks sellel aastal 1,1 protsenti,“ rääkis Eamets.
Tema sõnul on ainus erand selles nimekirjas Leedu, kellele komisjon prognoosib 2,8-protsendist majanduskasvu. „Leedu fenomen on selles mõttes huvitav, et tema kaks kõige olulisemat kaubanduspartnerit liiguvad väga erinevatel kasvutrajektooridel. Poolale nähakse ette kõrgeimat kasvu Euroopas: 3,3 protsenti. Saksamaale samas ainult nullprotsendilist kasvu. Saksamaa majandus mõjutab kahtlemata kogu Euroopa majandust, sest moodustab 24 protsenti Euroopa Liidu majandusest. Seega võib arvata, et varem või hiljem hakkab Saksa majanduse kiratsemine mõjutama ka Poola majandust, kelle jaoks on Saksamaa kaubanduspartner number üks,“ ütles Eamets.
Kogu prognoosi muudab Eametsa sõnul ebakindlaks teadmatus USA riigipea Donald Trumpi tollide osas. „Nüüdseks on tollimaksud 90 päevaks edasi lükatud ja taamal käivad intensiivsed kaubandusläbirääkimised. Kokkuvõttes me lihtsalt ei tea, millised need tollid siis lõpuks tulevad. Kui nad ikkagi tulevad, siis pihta saavad need riigid, kelle jaoks on eksport oluline, seega kannatab eelkõige Saksamaa, kes moodustab ligi 33 protsenti Euroopa Liidu koguekspordist,“ lisas Eamets.
