Eratarbimine, investeeringud ja valitsemissektori kulutused samuti veidi kasvavad, kuigi tollitariifid ja ebakindlus pärsivad eksporti ja erainvesteeringuid. Prognoosi kohaselt kasvab reaalne SKT 2026. aastal 2,3 protsenti, kuna ebakindlus tõenäoliselt mõnevõrra hajub.
Inflatsioon aeglustub, kuid eelarvepuudujääk ja ebakindlus varjutavad väljavaateid
Inflatsioon on endiselt kõrge ja peaks sel aastal olema keskmiselt 3,8 protsenti, arvestades mitut maksutõusu, mis kergitavad ka hindu. Inflatsioon peaks 2026. aastal aeglustuma 2,3 protsendile. Eesti valitsemissektori eelarvepuudujäägiks prognoositakse selleks aastaks 1,4 protsenti SKT-st ja järgmiseks aastaks 2,4 protsenti SKT-st. See suurendab ka valitsemissektori võla suhet SKT-sse, mis peaks tuleval aastal jõudma 25,4 protsendini. Töötuse määr Eestis jääb prognoosi kohaselt nii sellel kui ka järgmisel aastal 7,6 protseni juurde.
Euroopa Liidus tervikuna kasvab reaalne SKT sel aastal 1,1 protsenti ja euroalal 0,9 protsenti, mis on üldjoontes sama tempo kui möödunud aastal. Tuleval aastal peaks majanduskasv kiirenema Euroopa Liidus 1,5 protsendini ja euroalal 1,4 protsendini. Euroala koguinflatsioon peaks aeglustuma 2,4 protsendilt keskmiselt 2,1 protsendile sellel aastal ja 1,7 protsendile järgmisel aastal. Euroopa Liidus tervikuna järgib inflatsioon oodatavalt samasugust dünaamikat ning langeb eelmise aasta veidi kõrgemalt tasemelt vähem kui kahele protsendile järgmisel aastal.
„Euroopa Liidu majandus näitab vastupanuvõimet suurte kaubanduspingete ja ülemaailmse ebakindluse suurenemise tingimustes. Tugeva tööturu ja kasvavate palkade toel peaks majanduskasv tänavu jätkuma, kuigi mõõdukas tempos,“ kinnitas majanduse ja tootlikkuse volinik Valdis Dombrovskis.
„Inflatsioon väheneb prognoositust kiiremini ja püsib sel aastal kahe protsendi eesmärgi saavutamise ajakavas. Me ei tohi siiski valvsust kaotada. Väljavaateid ohustavad endiselt langusriskid, seega peab Euroopa Liit võtma otsustavaid meetmeid oma konkurentsivõime parandamiseks,“ ütles Dombrovskis.
Möödunud aasta viimases kvartalis registreeriti Euroopa Liidu majanduses peamiselt tänu tugevale sisenõudlusele oodatust suurem kasv (0,4 protsenti). Positiivne hoog jätkus ka selle aasta esimeses kvartalis ning esialgsete andmete kohaselt oli SKT reaalkasv 0,3 protsenti.
Praeguses prognoosis korrigeeritakse majanduskasvu väljavaateid märkimisväärselt allapoole. See on suuresti tingitud maailmakaubanduse väljavaadete nõrgenemisest ja suuremast ebakindlusest kaubanduspoliitikas.
Kevadprognoos põhineb teatavatel eeldustel kaubandustariifide kohta. Euroopa Liidu ja peaaegu kõigi teiste kaubanduspartnerite USA-sse imporditavate kaupade suhtes kehtivad tollimaksud jäävad mudeli kohaselt 9. aprillil kindlaks määratud 10 protsendi tasemele, välja arvatud kõrgemad tollimaksud terasele, alumiiniumile ning autodele (25 protsenti) ning teatavate toodete (farmaatsiatooted ja mikroprotsessorid) tollimaksuvabastused.
Eelduseks on, et kahepoolsed tollimaksud USA ja Hiina vahel on madalamad kui 9. aprillil kohaldatud tariifid, kuid piisavalt kõrged, et vähendada märkimisväärselt USA ja Hiina kaubavahetust. Tariifid, milles Hiina ja USA 12. mail lõpuks kokku leppisid, on osutunud eeldatust madalamaks, kuid siiski piisavalt kõrgeks, et mitte ümber lükata eeldust, et USA ja Hiina kaubandussuhted on löögi all.
Euroopa Liit panustab vastupanuvõimesse ja reformidesse
Prognoosi kohaselt on üleilmne majanduskasv väljaspool Euroopa Liitu nii käesoleval kui ka järgmisel aastal 3,2 protsenti, mis on vähem kui 2024. aasta sügisel prognoositud 3,6 protsenti. Selline allapoole korrigeerimine kajastab suuresti nii USA kui ka Hiina väljavaadete nõrgenemist. Ülemaailmse kaubanduse aeglustumine on veelgi järsem.
Sellest tulenevalt näitab prognoos, et Euroopa Liidu eksport kasvab sel aastal vaid 0,7 protsenti, kusjuures kaupade eksport taas väheneb, kuid seda tasakaalustab osaliselt teenuste ekspordi vastupanuvõime, sest kaubanduspinged mõjutavad neid vähem. Tuleval aastal peaks ekspordikasv kiirenema 2,1 protsendini.
Ebakindlus mõjutab sisenõudlust rohkem kui tariifid. Kapitali kogumahutus põhivarasse vähenes 2024. aastal 1,8 protsenti, kuid pärast seda on investeeringud mõõdukalt taastunud. Taastumine on siiski tagasihoidlikum kui sügisel eeldati, kuna väiksem majandusaktiivsus vähendab kapitalivajadust. Turu ebastabiilne reageerimine kaubanduspingetele avaldab ka suuremat mõju rahastamistingimustele.
Prognoositakse, et investeeringud suurenevad sel aastal 1,5 protsenti ja kiirenevad 2026. aastal 2,4 protsendini. Kiirenemine on tingitud taristusse ning teadus- ja arendustegevusse tehtavatest investeeringutest, muu hulgas tänu taaste- ja vastupidavusrahastust ning ühtekuuluvusfondist antavatele toetustele ning elamuehitusele. Järgmisel aastal peaksid taastuma ka investeeringud seadmetesse.
Eratarbimise puhul eeldatakse, et kasv on sügisel prognoositust veidi suurem, jõudes käesoleval aastal 1,5 protsendini ja tuleval aastal 1,6 protsendini. See on suuresti tingitud suuremast kasvutempost möödunud aastal ja endiselt vastupidavast tööturust inflatsioonisurve kiire leevenemise kontekstis. Suurem säästmine piirab siiski jätkuvalt tarbimise dünaamikat.
Mullu tõi tööhõive kasv kaasa 1,7 miljoni uut töökohta Euroopa Liidu majanduses, saavutades uue rekordtaseme. Hoolimata tagasihoidlikust majanduskasvust peaks tööhõive prognoosiperioodi lõpuks kasvama veel 2 miljoni töökoha võrra. Töötuse määr peaks 2026. aastal langema ajalooliselt madalaimale tasemele (5,7 protsenti).
Pärast seda, kui nominaalpalga kasv eelmisel aastal 5,3 protsenti suurenes, aeglustub see sellel ja järgmisel aastal taas. Reaalpalga kasv jätkub ja eeldatavasti taastab see täielikult viimastel aastatel järsult kiirenenud inflatsiooni mõjul kaotatud ostujõu.
2022. aasta lõpus alanud inflatsiooni aeglustumine jätkub. Pärast langemist 2,4 protsendile 2024. aastal peaks euroala tarbijahindade harmoneeritud indeksi (THHI) inflatsioon saavutama Euroopa Keskpanga 2 protsendi eesmärgi juba 2025. aastal ning langema veelgi 2026. aastal.
Energiatoorme hinnad on alates möödunud aasta sügisest märkimisväärselt langenud ja peaksid seda trendi jätkama. Samuti peaks tugevam euro suurendama inflatsioonisurvet.
Pärast seda, kui Euroopa Liidu valitsemissektori eelarvepuudujääk vähenes 2024. aastal 3,2 protsendile, peaks see 2025. aastal suurenema 3,3 protsendile ja jääma 2026. aastal samale tasemele.
Võla suhe SKT-sse peaks pärast neli aastat kestnud suhteliselt kiiret vähenemist Euroopa Liidu tasandil suurenema sellel aastal 83,2 protsendile SKT-st ja järgmisel aastal 84,5 protsendile SKT-st.
Väljavaateid ähvardavad langusriskid. Maailmakaubanduse edasine killustatus võib vähendada SKT kasvu ja taastada inflatsioonisurve. Kliimaga seotud katastroofid on samuti sagedasemad ja kujutavad endast püsivat ohtu majanduskasvule.
Positiivse poole pealt võib Euroopa Liidu majanduskasvu toetada Euroopa Liidu ja USA kaubanduspingete edasine leevendamine või Euroopa Liidu kaubavahetuse kiirem laienemine teistesse riikidesse, sealhulgas uute vabakaubanduslepingute kaudu. Ka suuremad kaitsekulutused võivad toetada majanduskasvu. Euroopa Liidu majanduse vastupanuvõimesse annavad panuse konkurentsivõimet toetavad reformid, nagu ühisturu süvendamine, hoiuste ja investeeringute liidu väljakujundamine ning halduskoormuse vähendamine.
Käesolev prognoos põhineb tehnilistel eeldustel vahetuskursi, intressimäärade ja kaubahindade kohta 25. aprilli seisuga. Kõigi muude sissetulevate andmete puhul, sealhulgas valitsuse poliitikat käsitlevate eelduste puhul, võetakse prognoosis arvesse kuni 30. aprillini (kaasa arvatud) saadud teavet. Kui uusi poliitikameetmeid ei ole välja kuulutatud ja piisavalt täpselt kirjeldatud, eeldatakse prognoosides, et poliitikat ei muudeta.
Euroopa Komisjon avaldab igal aastal kaks majandusprognoosi (kevadel ja sügisel), mis hõlmavad mitmesuguseid majandusnäitajaid kõigi Euroopa Liidu liikmesriikide, kandidaatriikide, EFTA riikide ning teiste peamiste arenenud ja tärkava turumajandusega riikide kohta.
