Kuise hinnalanguse taga oli elektri ning riiete ja jalatsite odavnemine. Nende kaupade hinnad langesid jaanuaris seekord rohkem kui tavapärase hooajalisuse tõttu. Teenuste hinnakasv püsis seevastu kiire, sest aasta alguses korrigeerivad hindu paljud ettevõtted," ütles Pert.
Ökonomisti sõnul on viimastel kuudel välisturgude hinnakasvu tagasi hoidnud ajutised tegurid: elektri hind Põhjamaade elektribörsil oli jaanuaris erakordselt madal, kuna ilm oli soe ja kuigi väga soodne elekter ei jõudnud piiratud ülekandevõimsuste tõttu täiel määral Eesti tarbijateni, odavnes elekter Eestiski aastavõrdluses 18 protsenti.
Jaanuaris kallinesid mootorikütused aastaga 13 protsenti, ent jaanuari lõpus algas nafta ulatuslik odavnemine, muu hulgas ka koroonaviiruse leviku tõttu, mis peaks Perti hinnangul tarbijahindadesse jõudma veebruaris.
Toiduained võivad tema sõnul sellel aastal hinnakasvu kiirendada, sest toidutoormete hind maailmaturul on ÜRO toidu- ja põllumajandusorganisatsiooni andmetel tõusnud kõrgeima tasemeni alates 2014. aastast.
Värske statistika kohaselt ulatub toiduainete osakaal tarbijate ostukorvis rohkem kui neljandikuni, mistõttu on toiduained mõjutanud inflatsioonitempo kõikumist rohkem kui paljud teised komponendid," märkis Sulev Pert.
Alkoholi osakaal eestlaste tarbijakorvis on Perti sõnul endiselt üks suurimaid Euroopa Liidu riikides ning ulatub 4 protsendini – kui arvestada ka turistide tarbimist, siis rohkem kui 5 protsendini.
Eesti tarbijahindade kasv on Eesti Panga prognoosi kohaselt sellel aastal mullusest aeglasem ja jääb kahe protsendi lähedusse.
