Eesti reaalne sisemajanduse kogutoodang (SKT) peaks pärast kaks aastat kestnud langust käesoleval aastal 1,1 protsenti kasvama, selgub Euroopa Liidu majandusprognoosist.

Eurostati andmetel kasvas Eesti riigivõlg 2024. aasta neljandas kvartalis aasta varasemaga võrreldes 3,4 protsendipunkti võrra 23,6 protsendini, kvartalivõrdluses riigivõlg aga langes 0,4 protsendipunkti.

Rahandusministeeriumis kolmapäeval esitletud kevadise majandusprognoosi kohaselt jätkab Eesti majandus aegamisi taastumist – sel aastal ootab ministeerium 1,7-protsendist sisemajanduse koguprodukti (SKT) kasvu ning järgmisel aastal kiirenemist 2,5 protsendini.

Eesti tarbijad on viimase viie aasta jooksul olnud tunnistajaks väga kiirele hinnatõusule, sealjuures on kulutused toidule kasvanud üle 50 protsendi, ning euroala keskmisest kiiremat hindade kallinemist on oodata ka tänavu. Luminori peaökonomisti Lenno Uusküla sõnul oleks aga väär kaupmehi liigses kasumiahnuses süüdistada, kuna valdavalt on hinnatõus läinud kasvanud kulude (sh palgatõusu) katteks.

Valitsus kinnitas põhimõtte, et alates 2026. aastast on Eesti kaitsekulude baas vähemalt viis protsenti sisemajanduse kogutoodangust (SKT). Otsus tugineb kaitseväe juhataja sõjalisele nõuandele, mille eesmärk on muuta agressioon Eesti vastu teostamatuks.