16.11.2020 Esmaspäev

Meremehed ei soovi veeteede ameti ühendamist transpordiametiga

Meremehi esindavate organisatsioonide hinnangul ei ole veeteede ameti ühendamine loodava transpordiameti koosseisu ratsionaalne ega aktsepteeritav.

Riigikogu menetluses on seadus, millega ühendatakse lennuamet, maanteeameti ja veeteede amet uueks ühisasutuseks.
Riigikogu menetluses on seadus, millega ühendatakse lennuamet, maanteeameti ja veeteede amet uueks ühisasutuseks. Foto: pixabay

Riigikogu menetluses on seadus, millega ühendatakse lennuamet, maanteeameti ja veeteede amet uueks ühisasutuseks. Seaduse teine lugemine on kavas 18. novembril.

Organisatsioonid märgivad pöördumises riigikogu poole, et majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) ei ole mitte ühtegi meremeeskonna esindusorganisatsiooni antud küsimuses ära kuulanud ja neile teadaolevalt pole ka mitte ühtegi teist merendusvaldkonna organisatsiooni, mis oleks avaldanud ametite liitmisele oma toetust.

"Ainult transiidiga seotud ettevõtjad avaldasid ühel arutelul oma positiivset suhtumist, kuna nende huvides on parendada kogu transpordiga seotud logistikat ja vastavaid riigipoolseid institutsioone," seisab pöördumises.

Meremeeste organisatsioonid rõhutavad, et merendus on majandusharu ja meretransport selle üks valdkondadest.

Viimane rakendusasutus, milles on veel mingigi valdkondlik kompetents säilinud, on veeteede amet. Selle institutsiooni likvideerimine ja tema poolt teostatavate funktsioonide allutamine suure ja peamiselt ühis- ning maanteetranspordi küsimustega tegelevale maanteeametile on meie nägemusel kogu meremajandusele hetkeolukorras hukatuslik,

märgivad nad.

Samuti ei ole organisatsioonide hinnangul kulude optimeerimine veenev argument ühendameti loomiseks. "Meid on teavitatud, et transpordi ühendameti loomine läheb maksma 1,5 kuni 2 miljonit eurot ja esialgne aastane kokkuhoid niinimetatud ühendameti sünergiast võib olla 200 000 eurot. Milles seisneb siis kulude optimeerimine? Tõsiseltvõetav ei ole ka viide tugiteenustelt saadavale kokkuhoiule, kuna need on suures osas juba täna Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu optimeeritud," on pöördumises kirjas.

Pöördumisele alla kirjutanud leiavad, et igasugune riigireform organisatsioonide tasemel peaks vähendama ka juhtide arvu. "Antud juhul juhtide arv kasvab. Kõikide liidetavate ametite juhtidest saavad teenistuste juhatajad ning lisandub ühendameti peadirektor. Seega kasvab teatud juhtimisfunktsioonide dubleerimine. Viimane on aga risti vastupidine liikumine riigireformis kavandatule," nendivad nad.

Lisaks heidavad esindusorganisatsioonid MKM-ile ette, et ministeerium tegeleb kõige muuga kui merenduspoliitika arengukavas võetud ülesannete täitmisega.

"Merenduse riiklik arengukava ei näinud ette veeteede ameti likvideerimist, küll aga andis väga selged suunised MKM-ile ministeeriumite vahelise koostöö parandamiseks, merekomisjoni töö tõhustamiseks ning merendusvaldkonna riigipoolse haldussuutlikkuse tõstmiseks. Mitte ühtegi riiklikus arengukavas ette nähtud tegevust pole ellu viidud ja probleemid ainult süvenevad," kirjutavad meremehed.

Pöördumise läkitanud organisatsioonid paluvad riigikogul antud kujul eelnõu edasi mitte menetleda ja enne selle taas menetlusse võtmist viia läbi sisuline merendusvaldkonna riikliku haldussuulikkuse vajaduste analüüs.

Pöördumisele kirjutasid alla Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing, Eesti Laevajuhtide Liit, Eesti Laevamehaanikute Liit ja Eesti Kaptenite Klubi.

Kliendiuritused soodushind

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!