Peaminister Jüri Ratase sõnul peab riik olema raskel ajal majandusele toeks. „Toetame kriisis räsida saanud majandust. Miinimum, mida teha saame, on kindlustada, et kriisijärgselt oleks säilinud kriitiline ressurss majanduselu võimalikult kiireks taastumiseks,“ rõhutas ta. „Tänases raskes olukorras otsuseid tehes peame hoidma pilgu tulevikus.“
KredEX
Valitsuse kabinetinõupidamisel kiideti põhimõtteliselt heaks KredEX-i meetmete jätkumine. Toetust leidis väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Raul Siemi ettepanek suurendada Kredexi erakorralise kriisimeetme puhul krediidikahjude hüvitamise piirmäära 30-lt protsendilt 50-le protsendile pankade poolt antavate uute laenude käendamisel.
Kuigi majanduslangus on pärast kriisi algust kujunenud arvatust väiksemaks, lükkab koroonaviiruse uus puhang majanduse taastumise kaugemasse tulevikku, mistõttu säilib ka ettevõtjate vajadus riigi toel kriis üle elada. Seetõttu tegime valitsusele ettepaneku kanda sel aastal Kredexile suunatud lisaeelarvest üle jäänud vahendid järgmisesse aastasse,
ütles väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Raul Siem.
Selleks, et suunata ettevõtteid rohkem investeerima, on plaanis kaotada Kredexi otselaenude eelarvelised jaotused ning käibe- ja investeerimislaenudele eelarve ühendatakse.
„Kevadel jaotasime Kredexi ettevõtluslaenude eelarve nii, et käibelaenudele eraldati 500 miljonit eurot ja investeerimislaenudele 50 miljonit eurot. Kuna kriis on arenenud, siis peame suurendama ka paindlikkust ning otsustasime Kredexi otselaenude eelarves need piirid kaotada,“ ütles minister Siem. „Alles jäänud rahalised vahendid paneme kasutusse ühise eelarvega, mis aitab suurendada Kredexi investeerimislaenude mahtu ning aitab kaasa sellele, et ettevõtete uued äriideed saaksid võimalikult kiiresti realiseeritud ja parema lähtekoha kasvavas konkurentsis,“ lisas ta.
Maaelu Edendamise Sihtasutus
2021. aastal jätkatakse laenukäenduste, käibe- ja investeerimislaenude ning põllumajandusmaa kapitalirendi toetusmeetmetega.
„Olemasolevad MESi kriisimeetmed on ettevõtjatele olnud suureks abiks, kuid kriis ei ole kaugeltki veel lõppemas ning ettevõtjatel on tuleviku osas palju ebakindlust. Kriisiga toimetulekuks ja sellest paremini väljumiseks on oluline jätkata väljatöötatud kriisimeetmete rakendamist pärast 31. detsembrit 2020,“ ütles maaeluminister Arvo Aller.
Huvi MES COVID meetmete vastu on olnud väga suur, mis näitab, et kriisi tingimustes on oluline toetada ettevõtjaid nii likviidsusprobleemide lahendamisel kui investeeringute realiseerimisel, mis aitaks uues olukorras ettevõtetel kohaneda ja tulevikukriisideks paremini valmis olla. Detsembri alguseks on laenu otsuseid tehtud 79 miljoni euro, käenduse otsuseid 29 miljoni euro ja kapitalirendi otsuseid 2,6 miljoni euro ulatuses.
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus
Valitsus kiitis põhimõtteliselt heaks turismisektori toetamiseks 10. novembril valitsuse reservist eraldatud 5 miljoni euro kasutamise võimaldamise järgmisel aastal. Sellele summale lisandub EASi kaubandus- ja teenindusettevõtjate rendimaksete kriisitoetuse jääk 3 miljonit eurot.
Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Raul Siemi sõnul on turismisektorile suunatud kriisitoetuste eesmärk toetada kõige tugevamalt kannatada saanud majutusettevõtjaid, toitlustusettevõtjaid Tallinna vanalinnas, reisiettevõtjaid, käsitööpoode üle Eesti. „Uute kriisitoetustega aitame turismiettevõtjaid, kelle äritegevus on välisturistidest enim sõltuv ning kes on vajalikud teenusepakkujad välisturismi taastumisel,“ ütles Siem.
EAS saab avada toetused 2021. aastal.
Kõigi kriisimeetmete toetuse sisu ja tingimused otsustatakse lähiajal.
