gif Company 930x140 ee

 

28.11.2019 Neljapäev

Luminor: pea kümnendik eestlastest ei kogu pensioniks üldse raha

Luminori tellitud uuringust selgus, et 9 protsenti eestlastest ei kogu pensioniks üldse raha, Lätis ja Leedus on mittekogujaid vastavalt 7 ja 20 protsenti. 

18–65-aastaste inimeste seas läbi viidud uuringust selgus, et 72 protsenti eestlastest kasutab pensioni kogumiseks teist pensionisammast. 22 protsenti vastanuist kogub pensioniks raha oma pangaarvele ning 17 protsenti on liitunud ka kolmanda pensionisambaga. Populaarsuselt neljandale kohale jäi investeerimine kinnisvarasse ja väärtpaberitesse, mida kasutab pensionieaks valmistumisel 15 protsenti vastanuist, teatas Luminor. 

"Võttes arvesse Baltikumi pensionisüsteemi ülesehitust, pole üllatav, et suurem osa siinseid elanikke eelistab pensioniks koguda läbi erinevate pensionisammaste," ütles Luminori Baltikumi pensioniüksuse juht Rasmus Pikkani pressiteates.

Tema sõnul hindavad inimesed ühest küljest investeeringutest saadavat tootlust ning teisest küljest riigi makstavat lisapanust. Pooled vastanuist pidasid valiku tegemisel tähtsaks ka teise ja kolmanda samba pärandamise võimalust.

Ühtlasi selgus uuringust, et pensionilisa mittekoguvate inimeste seas pole selle peamine põhjus kehv rahaline seis, vaid usalduse puudumine pensionisüsteemi vastu. 47 protsenti pensioniks mittekoguvatest eestlastest ja 44 protsenti leedukatest nimetas usalduse puudumist peamiseks põhjuseks, mis takistab neid pensionifondidesse kogumast. Samas Lätis pidas seda esmaseks põhjuseks 35 protsenti elanikest.

Pikkani sõnul tugineb usaldus stabiilsusele, mistõttu võivad erinevad pensionireformid inimeste arvamust negatiivselt mõjutada. "See seletaks olukorda Eestis ja Leedus – Leedus viidi viimane pensionireform lõpule sel aastal, Eestis leiab see aset praegu. Jääb üle ainult loota, et Eestis ei lange mittekogujate osakaal Leedu tasemest palju madalamale," rääkis ta.

Avalikkuses on hakatud pensionifondide kohta küll senisest märksa rohkem teavet jagama, kuid uuringust selgus, et sellegipoolest ei saa Balti riikide elanikud neist piisavalt aru. Üksnes 10 protsenti Leedu, 12 protsenti Eesti ja 13 protsenti Läti elanikest leiab, et pensionisüsteemi kohta on saadaval piisavalt teavet ning see on esitatud lihtsalt ja läbipaistvalt.

"Pensionireformiga tekib Eesti inimestele senisest laiem valikuvabadus, kuid koos sellega on vaja tõsta ka teadlikkust. Loodetavasti ei jäta riik kogu vajalikku selgitustöö koormat erasektorile ning aitab näiteks läbi usaldusväärsete ning kättesaadavate kalkulaatorite inimestel paremini mõista nende otsuste mõjusid oma tulevasele pensionile," rõhutas Pikkani.

Luminori Baltikumi pensioniüksuse juht peab pensionireformi puhul seejuures oluliseks, et inimeste järgmisel aastal tehtavad otsused ei juhinduks üksnes hetkeemotsioonidest.

"Arvatavasti ei saa paljud teise sambaga liitunud aru, et viimase 17 aasta jooksul on nende esimesse pensionisambasse kogunenud palju vähem riigipoolseid osakuid kui neile, kes omal ajal teise sambaga üldse ei liitunudki. Seega teisest sambast raha välja võtval inimesel on tulevikus pension oluliselt väiksem kui mõnel teisel sama palka teeninud ja ainult esimese sambaga liitunud inimesel," selgitas Pikkani.

Luminori tellitud uuringu viis läbi turu-uuringuettevõte Norstat. Küsimustikule vastas kokku 1105 inimest Eestis, 1012 inimest Lätis ja 1009 inimest Leedus. Vastajate vanus jäi vahemikku 18 kuni 65 aastat.

Toetajad

Suno 365 logo 10  StandardBooks200px

gif Company 930x140 ee

 

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes