"On aina selgem, et senine suur hinnatõus ei saa enam jätkuda, sest see lülitab järjest rohkem välja potentsiaalse ostjaskonna võimalusi kinnisvara soetada," märkis Uus Maa Kinnisvarabüroo analüütik Risto Vähi.
"Kõige probleemsemaks on muutunud magalate ning ka mujal asuvate paneelmajade korteriturg, kus hinnatõus on olnud suurim. Hinnaootused on muutumas juba liialt optimistlikuks ning pakkumishinnad hakkavad jõudma uusarendustele aina lähemale. See on tekitanud aina suurema hulga müügipakkumisi, mis portaalides jõude seisavad," analüüsis Vähi kinnisvaraturu olukorda Uus Maa blogis.
Endover Kinnisvara teatas mõni päev tagasi, et müüs kõik Tallinnas Raua ja Vilmsi tänava nurgal asuvad Kadrioru Residentside korterid ja äripinnad enne maja valmimist ruutmeetrihinnaga 2000–3600 eurot. Ettevõtte juhi Robert Laua sõnul oli tegemist kindlale sihtgrupile suunatud korteritega ja selles sektoris ta hüppelist kasvu ei näe. "Meie Raua 34 korterelamu puhul mängis müügil suurt rolli see, et Kadrioru kanti polnud ammu midagi tehtud ja me teadsime, et seal on olemas huvi ka suuremate korterite vastu," märkis Laud. Tema sõnul ostetakse kortereid, seal hulgas selliseid kallemaid kortereid, peamiselt pangalaenuga.
Laua sõnul on praegust hinnatõusu toetanud ka pangad, sest laenuvõtmise võimalused on täiesti olemas. "Samuti reaalpalga kasv. Kuid ma ei arva, et selline hinnakasv on jätkusuutlik. Juba hakkab tekkima situatsioon, kus reaalpalga eest omandatav võimalik ruutmeetrite hulk Tallinnas väheneb. Seetõttu ei prognoosi me hinnatõusu jätku," rääkis Laud.Tema hinnangul on Tallinnas hinnatõusu vedanud 3–5 suurprojekti ja need kliendid, kellele need suunatud on, raha ei loe. "Kuid enamik meie ostjaskonnast on ju ikkagi hinnatundlik. Ostjaskonna hinnatundlikkus juba ise ka ei lase hinda muudkui kergitada," rääkis Laud.
Samas nentis ta, et hinnad ei hakka langema ka seetõttu, et uute korterite pakkumine on suhteliselt piiratud. Laua hinnangul on praegu inimesed nõus pigem veidi peale maksma ja ostma korteri kas täielikult renoveeritavas või uues elamus. Kuna pakkumine ei ole aastataguse ajaga võrreldes palju suurenenud, siis on see lasknud Laua sõnul hindadel ka tõusta. "Kuid ma arvan, et sel aastal on kasv 5 protsenti, mitte rohkem, ja see oleneb ka piirkonnast. Mõnes piirkonnas võib see olla rohkem, kuid mõnes piirkonnas ei tule võib-olla sedagi," lisas Laud.
"Statistiline hinnatõus kestab seni, kuni tehingute koguarvus on ülekaalus kallimad korterid. Kuna kasv on olnud kiire, siis näeme üha kõrgemaid pakkumishindu, mis on tekitanud aina suurema hulga kortereid, mida ei saa sellise hinnaga müüa. See puudutab kõige enam just "mägede" kortereid," ütles Uus Maa Kinnisvarabüroo analüütik Risto Vähi
"Nii hakkame nägema rohkem tehinguid asumites-linnaosades, mis pole praegu veel väga populaarsed, ning müüjad, kellel on tõesti vaja müüa, on nõus pidama hinnaläbirääkimisi. Seetõttu hakkab ka statistiline hinnatõus aeglustuma. Kokku prognoosime 10 protsenti hinnatõusu. Aasta alguses on kasv kiirem, lõpupoole rahulikum," lisas ta.
