06.07.2016 Kolmapäev

Leedu metsataimedega tohib metsi uuendada 2021. aasta lõpuni

Eestis on aastaid olnud puudus metsade uuendamiseks vajalikest metsataimedest
Eestis on aastaid olnud puudus metsade uuendamiseks vajalikest metsataimedest PM

Keskkonnaminister Marko Pomerants kinnitas määruse, mille järgi on Leedust pärinevast algmaterjalist kultiveerimismaterjaliga lubatud Eestis metsa uuendada 2021. aasta lõpuni.  

Maaülikoolis tehtud uuringu kohaselt ei sobi Leedu päritoluga metsataimed Eesti tingimustesse, sest hilisemas perioodis tekivad puudele tüvelõhed, mida nakatab seen Neonectria fuckeliana ja mis levib ka naaberpuudele. Selline algmaterjal rikub Eesti metsade genofondi ja saadava puidu kvaliteeti.

Eestis on aastaid kestnud metsade uuendamiseks vajalike metsataimede puudus. „Viieaastane üleminekuperiood annab metsataimekasvatajatele võimaluse ja aja teha investeeringuid metsataimede kasvatamiseks, milleks kulub lähtuvalt kasutatavast tehnoloogiast 3–4 aastat. Eesmärk on Eestile tagada hiljemalt 2022. aastaks piisavas koguses metsa uuendamiseks sobivaid metsataimi,“ selgitas keskkonnaministeeriumi metsaosakonna juhataja Riina Martverk pressiteate vahendusel.

Määrusega kaotatakse hariliku kuuse ja männi seemnete päritolupiirkonnad.  Kui varasemalt oli Eestis moodustatud neli piirkonda männile ja kaks kuusele, siis hilisemad uuringud nii meil Eestis kui naaberriikides on tõestanud, et mullastiku- ja kliimatingimused ei erine kahe laiuskraadi piires, mille vahemikku Eesti jääb, sellisel määral, et päritolupiirkondadeks jagamisel oleks sisuline mõte. Olulisim on tähelepanu pöörata lähtekohale, kust metsapuu seeme pärineb, mistõttu on rangemaks muudetud nõudeid, kust metsapuu seemneid tohib varuda.

Maaeluministeeriumi teatel on uues määruses ka mitu muudatust, mis vähendavad halduskoormust. Näiteks ei pea edaspidi keskkonnaametist taotlema põhitunnistust metsataimedele. Põhitunnistus ehk sertifikaat antakse metsapuu seemnetele, mis käib ühtlasi kaasas ka metsataimedega ning kinnitab nende  sobivat kvaliteeti. Käbide varumiseks ei ole vaja enam keskkonnaameti õiendit, vaid tuleb veenduda, et käbid on pärit lähtekohast, mis vastab nõuetele, teatas ministeerium.

Võrreldes varasemaga on lihtsustatud ka nõudeid metsataimedele ja kultiveerimismaterjali tarnija enesekontrollisüsteemile, mis vähendab tarnija kulusid ja asjaajamisele kuluvat aega. Tarnija ei pea enam kultiveerimismaterjali tootmisel täitma hindamislehte, vaid tema kõige tähtsam kohustus on jälgida metsataimede tervist ja elujõulisust ning vastutada turustatavate metsataimede kvaliteedi eest.

Uuendusena peab keskkonnaamet kaks korda aastas avalikustama kultiveerimismaterjali turustamise aruande oma veebilehel. See võimaldab saada paremat ülevaadet Eestis turustatud, Eestisse imporditud, Eestist eksporditud, Eestis kinnipeetud ja tarnija enda tarbeks Eestis kasutatud kultiveerimismaterjali kogustest.

Pidev ülevaade kultiveerimismaterjali tootmismahtude kohta võimaldab jälgida ja teha vajalikke otsuseid jätkusuutlikuks arenguks metsataimede tootmisel

Toetajad

Suno 365 logo 10 Uku tarkvara

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes