860x100 kriisi paasterongad
31.05.2018 Neljapäev

Korteriomanditega tehtud tehingute koguväärtus kasvas 14,4 protsenti

2017. aasta teisel poolaastal kasvas korteriomanditega tehingute koguarv 6,3 protsenti 11 800 tehinguni ja tehingute koguväärus 14,4 protsenti 805 miljoni euroni.

"Eelmise aasta teisel poolaastal tehti Eestis korteriomanditega tehinguid kokku 805 miljoni euro eest. Kõik üheksa tehingut, mille summa ületas poole miljoni euro piiri, toimusid Tallinnas," ütles maa-ameti peadirektor Tambet Tiits pressiteate vahendusel. "Kõige kõrgema summaga tehing leidis aset Põhja-Tallinnas Kalamajas, kus korteriomandi hinnaks kujunes 777 100 eurot."

Nii tehinguaktiivsus kui ka -koguväärtus oli maakondadest kõrgeim Harjumaal, kus tehti 55,2 protsenti kõigist tehingutest ehk 6033 tehingut, koguväärtuses 631 miljonit eurot ehk 78,5 protsenti kogu Eesti tehingute koguväärtusest. Sealjuures 78,4 protsenti Harjumaa korteritest vahetas omanikku Tallinnas, kus eelmisel poolaastal toimus 4729 tehingut, millest 30,6 protsenti olid esmamüügid.

Aktiivsem korteriturg oli veel Tartu-, Pärnu-  ja Ida-Virumaal. Tartumaal tehti 1233 tehingut ehk 11,3 protsenti Eesti tehingutest, Pärnumaal 635 ehk 5,8 protsenti ja Ida-Virumaal 1008 tehingut ehk 9,2 protsenti.

Kogu Eesti korterite ruutmeetri mediaanhind jõudis eelmisel poolaastal tasemeni 1300 eurot, mis on 8 protsenti kõrgem kui 2016 teisel poolaastal ja 7 protsenti kõrgem kui 2017 esimeses poolaastal. Ühtlasi on 2017 teisel poolaastal mediaanhinna tase läbi aegade kõrgeim. Harju maakonna korteriomandite ruutmeetri mediaanhind oli 1655 eurot, Tartu maakonnas 1257 eurot, Pärnu maakonnas 1005 eurot ja Ida-Viru maakonnas 201 eurot. Kõrgeim korteri ruutmeetri mediaanhind oli Tallinna Kesklinna linnaosas ehk 2272 eurot.

"Korterite hinnad üle Eesti erinevad märkimisväärselt. Eesti keskmise brutokuupalga eest sai hinnalisemas piirkonnas soetada vaid pool ruutmeetrit korterist, vähem populaarsemates asulates võis aga sama tasu eest osta üle 40 ruutmeetri, mis on juba mõõduka kahetoalise korteri jagu pinda," märkis maa-ameti kinnisvara hindamise osakonna peaspetsialist Johannes Nõupuu.

Ostjate hulgas on eraisikute osakaal viimase kolme aasta kõrgeim – 73,1 protsenti kõikidest ostjatest. Välismaalaste osakaal ostjate seas püsis ühtlasel tasemel, mis on veidi üle 10 protsendi.

Müüjate seas on suurenenud juriidiliste isikute osakaal. Põhjus võib peituda ühelt poolt selles, et juriidiliste isikute müüdavate uute korterite osakaal on suurem, teisalt aga võib see tähendada, et tulenevalt sobivast hinnatasemest müüakse varem investeeringutena soetatud korteriomandeid.

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Vebinar ee 300x500 maire otsus 3 gif

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes