01.06.2020 Esmaspäev

Koda: piiride sulgemine on süvendanud tööjõupuudust piimafarmides

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja hinnangul on piiride sulgemine süvendanud tööjõupuudust piimafarmides.

Praegu töötab koja teatel Eesti piimafarmides kokku ligikaudu 400 välistöötajat.
Praegu töötab koja teatel Eesti piimafarmides kokku ligikaudu 400 välistöötajat. Foto: pixabay

Praegu töötab koja teatel Eesti piimafarmides kokku ligikaudu 400 välistöötajat. Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimehe Roomet Sõrmuse sõnul vajab kogu põllumajandussektor kohalikele kiiresti appi välistööjõudu. 

"Põllumajanduskoja poolt aprillis läbiviidud uuring piimakarjakasvatajate hulgas näitas, et suuremates piimakarjades on iga viies farmitöötaja pärit Ukrainast, sealhulgas on iga kolmas lüpsja piiri tagant. Kokkuvõttes sõltub veerandi Eesti lehmade lüpsmine välistööjõust," kommenteeris Sõrmus pressiteates.

Eesti Maasikakasvatajate Liidu juhatuse liige Elke Lillemets märkis pressiteates, et probleem ei ole sugugi mitte ainult põllumajanduse ühe valdkonna, maasikakasvatuse mure. "Maasikate hooaeg on lühike, piimahooaeg aastaringne. Minu jaoks on täiesti arusaamatu, kuidas on võimalik probleemist mitte aru saada ning seda eitada ja pakkuda lahendusi, mida ei ole võimalik teostada," sõnas Lillemets. 

Sõrmus osutas, et tänavu märtsi lõpu seisuga oli Eestis 86 000 piimalehma. "Möödunud aastal toodeti meil 821 500 tonni piima, see number on järjepidevalt kasvanud. Kasv on tulnud piimalehmade produktiivsuse tõusu arvelt, möödunud aastal andis üks lehm keskmiselt 9633 kilogrammi piima," lisas ta. 

Ta märkis, et piimandus on ka Eesti põllumajanduse üks peamisi ekspordiharusid. "2019. aastal müüdi Eestist välja 194,5 miljoni euro väärtuses piima ja piimatooteid. Lihtne arvutus näitab, et ainuüksi piimasektoris sõltub 49 miljonit eurot riigi eksporditulust välistööjõust." Ta lisas, et riigi põllumajanduse kogutoodang oli möödunud aastal pisut üle miljardi euro, millest piim moodustas ligi veerandi.

Sõrmuse sõnul tootsid põllumehed mullu 249 miljoni euro väärtuses piima. Ta lisas, et ka ligi veerand piimatööstuste müügitulust sõltub välismaistest lüpsjatest, sest kui pole tooret, siis pole tööstuses põhjust liine käivitada.

Põllumajanduskoja küsitluse kohaselt on Eesti lüpsja keskmine brutopalk 1150 kuni 1200 eurot kuus. Eesti piimafarmides on jätkuvalt enamik töötajaid eestlased, kuid põllumajanduse ettevõtjatele teeb muret töötajaskonna vananemine. Näiteks oli vanusegrupi 50–70 osatähtsus põllu-, metsamajanduse ja kalanduse sektori hõives möödunud aastal 44 protsenti, samas kui 2000. aastate alguses oli selle vanusegrupi osatähtsus 33 protsenti.

Põllumajanduskoja küsitlus tõi välja, et üle 40 protsendi piimakarjakasvatajatest pole kunagi töötukassa abiga suutnud farmitöötajat leida, vaid umbes veerandil põllumeestest on see mõnikord õnnestunud. Usun, et see ei näita mitte töötukassa viletsat tööd, vaid liiga väikest huvi põllumajanduses töötamise vastu,

selgitas Sõrmus.

Eesti Aiandusliidu tegevjuht Raimond Strastini sõnul saab ta mõnevõrra nõustuda seisukohaga, et tööjõupuuduse põllumajanduses on põhjustanud liiga madalad palgad. kuid tootjatel pole tingimata võimalik palgatõusu puhul kasumlikuks jääda. "Põllumeeste jaoks on tootmiskulud järjepidevalt kasvanud, kuid toodangu müügihind pole sellega kahjuks sammu pidada suutnud," lisas Strastin pressiteates. 

Roomet Sõrmus märkis, et piima hind on viimasel paaril kuul langenud. "Samas on põllumajandussektori tööjõukulud kümnekonna aasta jooksul 1,5 korda kasvanud – 2008. aastal olid need 116 miljonit eurot, möödunud aastal juba 174 miljonit eurot," ütles ta.

Ta lisas, et lüpsjate põud on osades farmides palgataseme viinud kuni 1600 euroni. "Uuring kinnitab sedagi, et Ukraina lüpsjatele ei maksta reeglina Eesti lüpsjatest vähem. Niisiis pole asi mitte odavas tööjõus – piisaval hulgal loomakasvatusest vaimustuvaid töötajaid pole lihtsalt võtta," nentis Sõrmus.

Koja teatel oli kõikide tegevusalade keskmine mediaanbrutopalk statistikaameti andmetel 2019. aastal 1143 eurot, samas keskmine farmi lihttööline teenis 834 eurot ning keskmine loomakasvatuse oskustööline – näiteks lüpsja – 1018 eurot.

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes